RNA hüdrolüüsub lahjas leelises keskkonnas, DNA on vastupidav leeliste suhtes, sest DNA'l puudub 2'-OH ja on seega stabiilsem, kuna geneetiline materjal peab stabiilne olema. RNA's asuvad kõrvuti 2' ja 3' OH-rühmad ning on hüdrolüüsile vastuvõtlikumad, kuna mRNA on loodud kasutamiseks ja seejärel hävitamiseks. Leeliseses keskkonnas võib nukleofiil ehk antud juhul OH- tõmmata ära 2' OH-rühmalt H+, nõnda tekib 2'-O-, mis atakeerib (nö. ründab) +P fosfodiestersidemes. DNA, RNA üldiseloomustus 2. Millised on DNA molekulide võimalikud sekundaarstruktuuri vormid? Milles on nende erinevused? Milline on natiivse DNA sekundaarstruktuuri põhivorm? DNA sekundaarstruktuur on tavaliselt jaotatud biheeliksiks, biheeliksi ahelad kulgevad mitteparalleelselt, komplementaarsete aluspaaride vahel on vesiniksidemed. Suhkur-fosfaat põhiskelett väljaspool; lämmastikalused seespool. Paremakäeline kaksikheeliks jätab aluspaaride omavaheliseks kauguseks 3,4 Å.
aktiveerib suhkrud polüsahhariidide sünteesis. Nukleotiidide koosseisu kuuluvad Tsükliline nukleotiid lämmastikalused äratundmisühikutena, ise nad metabolismis ei osale. Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Tsüklilised nukleotiidid. Nukleosiidmonofosfaadid, milles fosforhape on estersidemete kaudud seotud riboosi kahe hüdroksüülrühmaga. Raku metabolismi olulised regulaatorid. Nukleosiiddi- ja trifosfaadid. Nukleotiidi fosforüülrühmale võivad fosfoanhüdriidsideme 6 abil liituda täiendavad fosfaatrühma (tähistatakse , , ) Lehekülg
Kirjeldage, mis on ensüümi aktiivtsentri ja regulatoorse tsentri puhul sarnast, mis erinevat. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Aktiivtsentris paiknevad aminohappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll - seob endaga substraadi · Katalüütiline roll - muudab substraadi produktiks, tänu millele toimub aktivatsioonienergia alandamine Paljud metabolismi võtmeensüümid omavad peale aktiivtsentri ka allosteerilist ehk regulatoorset tsentrit: · Allosteeriline tsenter on ensüümmolekuli pinnaosa, millega seostub regulaator · Regulaatoriteks on ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid · Paljud ravimid on allosteerilised efektorid · Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust.
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüs
) Reaktsiooni käigus moodustub Schiffi alus, mis hüdrolüüsitakse - ketoglutaraadi moodustumisega. Vaba ammoonium on toksiline, seetõttu on glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon hästi kontrollitud. Glutamaadi dehüdrogenaasi positiivseks allosteeriliseks effektoriks on ADP, inhibiitoriteks aga GTP ja NADH. 5. Püridoksaalfosfaadi struktuur, funktsionaalsed rühmitused. Kofaktor transamineerimise reaktsioonis. Funktsioneerib vaheühendi kandjana. Vit B6. 6. Erinevad lämmastiku metabolismi jääkproduktid eluslooduses. Karbamiid, NH4+, kusihape 7. Karbamiidi molekuli lämmastiku ja süsiniku aatomite päritolu. Uurea tsükli adaptermolekul. Miks võime seda molekuli nimetada katalüsaatori funktsiooni kandvaks N üks lämmastiku aatom tuleb aspartaadist, teine NH 4+-st. C CO2-st 8. Uurea tsükli ensüümid ja vaheühendid. ATP tarbimine. Reaktsioonide rakusisene lokalisatsioon. Uurea tsükli toimumisks on vajalikud 5 reaktsiooni.
· hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest,
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifilisus (eelnimet
a) 2 H2O2 ® 2 H2O + O2 (loomne rakk) peroksüsoomid b) DNA koopeerimine e. replikatsioon (loomarakk; bakterirakk) tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. c) Rakku sisenenud võõra RNA hüdrolüüs (loomarakk) lüsosüüm d) CO2 + H2O ® (CH2O) n + O2 (taimerakk) klorofüll e) Varurasvade säilitamine (loomarakk) tsütoplasma f) Uute valgumolekulide süntees (eukarüoot; prokarüoot) ribosoomid g) Energeetiline metabolism, st põhiline ATP tootmine (loomarakk; bakterirakk) mitokonder h) Raku kuju säilitamine, rakusisene transport (eukarüootne rakk) tsütoplasmavõrgustik Mis on pKa? · Happe dissotsiatsioonikonstandi väärtuse negatiivne log · Happe tugevuse mõõt · Selline pH väärtus, mille juures 50% happest on dissotsieerunud (hape on pooldissotsieerunud). Mono- ja polüprootsed happed Monoprootsed happed - vabastavad ühe H+; üks pKa väärtus
Kõik kommentaarid