Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku keemiline koostis - kokkuvõte (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

RAKU KEEMILINE KOOSTIS
Kokkuvõte
Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis.
Sahhariidid , lipiidid , valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised
Raku keemiline koostis - kokkuvõte #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wanted01 Õppematerjali autor
Seletab lühidalt, kuid põhjalikult lahti kõik, mida vaja teada raku keemilise koostise juures

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Organismide koostis

3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18

Bioloogia
thumbnail
7
odt

Elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimismeetodid, organismide keemiline koostis.

avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. biosfäär>ökosüsteem>liik>populatsioon>organism>organ>kude>rakk>organell >molekul >aatom 1.2. Eluslooduse oraniseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid > orgaanilised ained Näiteks: Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped, DNA ja RNA Teadused: molekulaargeneetika, molekulaarbioloogia 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. Teadused: tsütoloogia 3. Koe tase · Kude ­ sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega epiteelkude lihaskude sidekude närvikude Teadused: histoloogia 4. Organ = elunditasand 5. Elundkonna tase Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Teadused: kardioloogia, pulmonoloogia (kopsud), nefroloogia (neerud), psühhiaatria ­ aju ja

Bioloogia
thumbnail
6
odt

Bioloogia uurib elu

Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi etappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine ja kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamisega jõutakse teaduslike faktide ja seadusteni. Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistamisega võib välja töötada teadusliku teooria. ORGANISMIDE KOOSTIS Organism koosneb orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku , süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustav vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad aine- ja

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Organismide koostis

· Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid ­ sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, organismi, liigi, ökosüsteemi tasandil. - Väljendub protsessides, mis kõigil nimetatud tasanditel toimuvad. - Kõigil tasanditel toimub protsesside regulatsioon. Biomolekulide esinemine on üks elu tunnus. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub.

Bioloogia
thumbnail
7
docx

BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE 11. klassi kokkuvõte

ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi etappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine ja kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamisega jõutakse teaduslike faktide ja seadusteni. Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistamisega võib välja töötada teadusliku teooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS: Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta ob hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organimis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide koostis.

moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? - Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. - Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? - Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? - CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? - Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. 2.3 1

Bioloogia
thumbnail
7
rtf

Organismide koostis

5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid

Bioloogia




Kommentaarid (2)

olenlahe33 profiilipilt
Liisa Välja: materjal oli ammendav, aitäh!
22:35 11-10-2012
j4ne2 profiilipilt
j4ne2: Väga huvitav sisu!
21:28 22-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun