50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rockwool
Õppematerjali autor
tekitada siirdeid; nt sünnimärgid Vähkkasvaja kasvaja, mis võib levida organismi kudedesse ja tekitada siirdeid Prioonid ainult valgust koosnevad haigusetekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teise valke endasarnaseks GEENID PEAVAD AVALDUMA ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS JA ÕIGEL MÄÄRAL *Kui kontroll geenide avaldumise üle lõdveneb ja avalduma hakkavad valed geenid valel ajal, siis ei arene organism normaalselt välja. Nt kui muteerub geen, mis juhib sõrmede arengut, siis selle tagajärjel avalduvad valel ajal ja vales kohas paljud geenid, mis osalevad sõrmede tekkes. Nii võib kasvada nt kuue sõrmega käsi. *Paljud geneetilised haigus on pärilikud, kuid sageli tekivad häired geenide avaldumises ka seetõttu, et genoomis on tekkinud täiesti uusi mutatsioone. Mutatsioonide tagajärjel hakatakse tootma vigast valku, mis enamikul juhtudest mõjub organismile halvasti. Sageli piisab juba ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX valk organismis teeb. Et teada saad valkude funktsioone peame võtma geeni tema tavapärasest kontekstist välja, et teda siis võõras taustas uurida. Me võime kloonitud DNAsid kasutada praktilistel eesmärkidel, seda geneetilise koodi universaalsuse tõttu. Kui plasmiidi sisestada inimese geen ja sisestada see tagasi bakteri rakkus, siis hakatakse ka selle inimese geeni pealt transkribeerima mRNA'd. Siis hakkavad bakteri ribosoomid sünteesima selle mRNA pealt valke ja need valgud on täpsed samad, mis oleks tehtud inimeses. Plasmiidid looduslikult on bakterirakkudes, seega on kloneeritud järjestused otstarbekas viia bakterirakkudesse, aga pmst võib viia ka teistesse rakkudesse
originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid? Kromosoomiväline rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. Mõnedel plasmiididel on geenid, mis tagavad plasmiidi stabiilse püsimise bakterirakus, näiteks toksiini- antitoksiini süsteemi kodeerivad geenid. 10
mahajäävale ahelale sünteesitakse aga mitmeid praimereid, neid nimetatakse avastaja järgi Okazaki fragmentideks. DNA polümeraas pikendab juhtivat ahelat pidevalt, mahajäävat ahelat aga fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd, geenis on regulatoorsed järjestused ja kodeeriv ala, kodeeriv ala eukarüootidel koosneb eksonitest ja intronitest. Sisaldab RNA ja valgu sünteesiks vajalikku infot. Organismi kõik geenid annavad kokku genoomi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid. Praeguseks on leitud neid
transkriptsiooni alustamiseks seostuma vastava geeni algusosaga. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. Iga aminohappe jaoks on olemas kindla koostisega tRNA. Transkriptsioon on esimene samm, mis on geenide avaldumise peamiseks regulatsiooni tasemeks. DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks, nimetatakse transkriptsiooni ühikuks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. Kui geen, mida transkribeeritakse, kodeerib valku, on transkriptsiooni tulemuseks informatsiooni-RNA (inglise k messenger RNA) ehk mRNA, mida kasutatakse seejärel valgu sünteesiks, tuntud ka translatsiooni nime all. Alternatiivselt võib transkribeeritud geen kodeerida ribosomaalset RNA-d (rRNA) või transpordi RNA-d (tRNA), mis on mõlemad vastavalt valgu kokkupanekuprotsessi või teiste ribosoomide osadeks. 24. Millises raku osas toimub tegelik valgusüntees ja millised raku organellid on sellesse
sees. Poorse täidise pind toimib statsionaarse faasina. Eluent voolab läbi kolonni raskusjõu mõjul või pumba survel. Kolonnist väljuvate ühendite identifitseerimise jaoks saab kolonni järele ühendada detektori, milleks võib olla näiteks fotomeeter Kuidas saavutatakse organismis antikehade mitmekesisus? Lümfotsüütide küpsemise käigus tekivad DNA ümberkorraldused (antikehade geenide pealt DNA-st), kus mõned DNA osad lõigatakse välja. Lõplik geen mille pealt antikehi toodetakse on lühem. Erinevates rakkudes on need erinevad ja seekaudu tekitatakse juhuslikult lõpmata palju antikehasid. (transkriptsiooni käigus) See tõestab, et on olemas rakke kus genoom ei ole samasugune. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Märgistatud antikehad seonduvad uuritava molekuliga (valguga) Saab teha kindlaks nende valkude sisalduse proovis. Saab panna ensüümi valgu antikeha külge ELISA
umbes pooltel kasvavad teatud määral rinnad. XYY-Isased, STERIILSED, KÕHNAD, PIKKA KASVU. XXX-Emased, normaalsed, vahel probleeme viljakusega Kui meil on kaks ühesugust kromosoomi (XX), siis üks neist on inaktiivne. See võetakse maha ainult gameetide küpsemisel. Barri kehake välistab geeni üleekspressiooni. Barri kehakese moodustamine reguleeritakse spetsiaalse lookuse poolt nn. X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis: Geen (SRY)toodab testist-määravat faktorit (testis-determining factor) See määrab gonaadi arengu.
o Arvutatakse rekombinatsioonisagedust: 2 x metsiktüüpi rekombinantide arv Faagide üldarv Faagide geenide kaardistamine: o Faagide geneetiline kaardistamine – geeni peenstruktuuri määramine Benzeri laboris: 1) Kõige väiksemaks mutatsiooniüksuseks on üks aluspaar (bp) 2) Rekombinatsioon võib toimuda kahe külgneva aluspaari vahel 3) Lükati ümber varasem seisukoht nagu oleks geen jagamatu ja seega kõige väiksem mutatsiooni ja rekombinatsiooni üksus o Deletsioonmutantide kasutamine geneetilises analüüsis Kui mutatsioonikohad paiknevad geneetilsel kaardil lähestikku, on rekombinatsioonisagedus madal: 1) Rekombinatsioonisagedusest tuleb maha arvata spontaansete revertantide tekkesagedus 2) Kaardistatakse deletsioonmutante, mis ei ole võimelised spontaanselt metsiktüübiks reverteeruma 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid