Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ökoloogia


Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste
keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest .. ( Antud teema
võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.)
Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk
organisme.
b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia.
c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide
kooslused ).
d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia ( maastik koos
elustikuga).
e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia.
f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju).
Populatsioon – asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas
paigas.
Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud
organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad isereguleeriva areneva terviku. (biosfääri elementaarosa).
Ökosüsteem vajab energiat, milleks on päike. Täielik ökosüsteem hõlmab kolme tasemet:
  • esimese taseme tarbijad – autodroofid (seovad energiat fotosünteesi kaudu , peamiselt rohelised taimed)
  • tesise taseme tarbijad – heterodroofid.
  • lagundajad (viivad surnud orgaanika uuesti ringlusesse).
    Ökosüsteem on ökoloogia peamine funksionaalneühik (A.G.Tansly 1933.a.)
    Ökosüsteemis vajalik energiasisend ja toiteainete sisend (teatud ainetel ). Süsteemis peavad olema autodroofid ,heterodroofid ja lagundajad. Ökosüsteemi sees toimub pidev energia ringe . Energia kadu on peamiselt soojusvoona.
    Ökosüsteeme uuritakse kahel viisil:
  • holistiline ( terviklik uuring)
  • heroloogiline ( osaline uuring ehk millegi osa millegist)
    Gaia hüpotees – geogeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine. Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon , mille kohaselt elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalikke füüsikalise ja keemilise stabiilsuse maa pinnal, õhkkonna asja maailmameres. (J.E.Lovelock 1979.a.).
    Emergentsus – süsteemiteoorias süsteemi terviklikkust tagav omadus, mida ei ole
    süsteemi elementidel eraldi võetuna.
    Emergentsuse printsiip – terviku omadusi ei saa taandada selle komponentide
    omadustele.
    Stabiilne seisund – võime taastada esialgne seisund pärast teatud mõjutusi. Mõjud
    võivad kumeleerida ja ökosüsteem ei suuda ennast enam taastada.

    Energia ökosüsteemis


    Termodünaamika seadused:
    Esimene seadus;
  • Energia võib muunduda ühest süsteemist teise kuid ei teki ega kao
    ehk energia koguhulk suletud süsteemison jääv suurus (maakera tervikuna ).
  • Entroopia kasvuseadus: Energia iseeneslik muundumine ühest
    vormist teise on võimalik vaid juhul kui üleminek toimub kontserteeritumalt energiavormilt hajutamine ehk energia muundumise käigus energia organiseeritus väheneb ehk kineetilise energia
  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia konspekt #1 Ökoloogia konspekt #2 Ökoloogia konspekt #3 Ökoloogia konspekt #4 Ökoloogia konspekt #5 Ökoloogia konspekt #6 Ökoloogia konspekt #7 Ökoloogia konspekt #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristina M Õppematerjali autor
    Kokkuvõttev konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

    ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veeko

    Ökoloogia
    thumbnail
    34
    docx

    Ökoloogia eksam 2017

    Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

    Ökoloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Ökoloogia 1. töö

    KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad tai

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Kordamisküsimused ja vastused

    jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine ­ tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    thumbnail
    12
    docx

    Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

    Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon ­ organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ­ ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus ­ (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism ­ organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos)

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

    Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid ­ Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia ­ Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

    Ökoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun