Üldmõõtmised (8)

Füüsika praktikum , Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
KATSEANDMETE TABELID
Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna.
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null- lugem : 0,15 mm
Detail: T52
Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 5 12,50 12,65 -0,030 0,0009 6 12,55 12,70 -0,080 0,0064 7 12,40 12,55 0,070 0,0049 8 12,45 12,60 0,020 0,0004 9 12,50 12,65 -0,030 0,0009 10 12,45 12,60 0,020 0,0004 Keskmine 12,620 Kokku: 0,0160
Tabel 2.Lapiku plaadi paksus kruvikuga mõõdetuna.
Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga mõõtmispiirkonnaga 0-25 mm. Kruviku samm: 0,5 mm Kruviku täpsus: Null-lugem: 0,00 mm
Detail: T52
Mõõtmistulemus Katse nr. , mm , mm di, mm 1 12,40 -0,004 0,000016 2 12,47 -0,074 0,005476 3 12,41 -0,014 0,000196 4 12,37 0,026 0,000676 5 12,40 -0,004 0,000016 6 12,41 -0,014 0,000196 7 12,34 0,056 0,003136 8 12,41 -0,014 0,000196 9 12,39 0,006 0,000036 10 12,36 0,036 0,001296 Keskmine 12,396 Kokku: 0,011240 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
Tabel 3. Silindri välisläbimõõt.
Silindri läbimõõdu mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm
Detail: F15
Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 39,00 39,15 0,53 0,2809 2 39,05 39,20 0,48 0,2304 3 39,70 39,85 -0,17 0,0289 4 39,05 39,20 0,48 0,2304 5 39,05 39,20 0,48 0,2304 6 39,30 39,45 0,23 0,0529 7 40,25 40,40 -0,72 0,5184 8 40,40 40,55 -0,87 0,7569 9 40,10 40,25 -0,57 0,3249 10 39,40 39,55 0,13 0,0169 Keskmine : 39,680 Kokku: 2,6710
Tabel 4. Silindri siseläbimõõt
Silindri läbimõõdu mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm
Detail: F15
Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 34,45 34,30 0,61 0,3660 2 34,55 34,40 0,51 0, 2550 3 34,45 34,30 0,61 0,3660 4 34,30 34,15 0,76 0, 5700 5 34,60 34,45 0,46 0,2070 6 35,15 35,00 -0,09 0, 0090 7 36,30 36,15 -1,24 1,5500 8 36,10 35,95 -1,04 1,0920 9 35,50 35,35 -0,44 0,1980 10 35,15 35,00 -0,09 0,0090 Keskmine : 34,905 Kokku: 4,6222 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
ARVUTUSED
(1) PLAADI KESKMINE PAKSUS (NIHIKUGA MÕÕDETUD)
Keskmine paksus: (1)
Mõõtmiste rea määramatuse hindamisvalem: ( ) (2) = n-1 = 9 = 0,95
( ) m
Mõõteriistast tingitud määramatus: (3) lubatud põhiviga lpv = 0,05 mm
Liitmääramatus (4) ( ) ( )
(2) SILINDRI VÄLISLÄBIMÕÕT (NIHIKUGA)
Silindri keskmine välisläbimõõt valemist (1): Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
Mõõtmiste rea määramatus valemist (2): = n-1 = 9 = 0,95
Mõõteriistast tingitud määramatus valemist (4) lubatud põhiviga lpv = 0,05 mm
Liitmääramatus valemist (5) ( )
(3) SILINDRI SISELÄBIMÕÕT (NIHIKUGA)
Silindri keskmine siseläbimõõt valemist (1):
Mõõtmiste rea määramatus valemist (2): = n-1 = 9 = 0,95
Mõõteriistast tingitud määramatus
valemist (4) lubatud põhiviga lpv = 0,05 mm
Liitmääramatus valemist (5) ( )
(4) SILINDRI RISTLÕIKE PINDALA Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
Silindri ristlõike pindala
Silindri ristlõike pindala määramatus (kaudsel mõõtmisel)
( ) ( ) võttes tuletised , saame: ( ) ( )
( ) ( )
(5) PLAADI KESKMINE PAKSUS (MÕÕDETUD KRUVIKUGA)
Plaadi keskmine paksus valemist (1):
Mõõtmiste rea määramatus valemist (2): = n-1 = 9 = 0,95
Mõõteriistast tingitud määramatus valemist (4) lubatud põhiviga lpv = 0,04 mm
Liitmääramatus valemist (5) ( ) Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010
JÄRELDUSED
TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA
Kõik tulemused on usaldatavusega = 0,95.
Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d = 12,620x10-3 ± 0,045x10-3 m. Kruvikuga mõõtes on plaadi paksus d = 12,400x10-3 ± 0,037x10-3 m.
Silindri välisläbimõõt nihikuga mõõtes dvälis = 39,68x10-3 ± 0,40x10-3 m. Silindri siseläbimõõt nihikuga mõõtes dsise = 34,91x10-3 ± 0,52x10-3 m. Silindri ristlõike pindala S = 0,280 ± 0,038 m2.
ÜLDJÄRELDUS
Kruvikuga mõõtmisel on mõõtmistulemus tunduvalt täpsem kui nihikuga. Ka määramatus on kruvikuga väiksem. Silindri ristlõike pindala arvutamisel on määramatus üsna suur (määramatus moodustab tulemusest 13,6%). Selle põhjus võib olla selles, et arvutustes on lahutustehe, mis ilmselt suurendab määramatust. Et mõõdetav silinder oli silmnähtavalt deformeerunud, siis põhjustas see mõõtmiste rea suure