50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaisaliisa
Õppematerjali autor
Pereplaneerimisel mõeldakse kõigepealt laste sünnile, sest igal lapsel on õigus sündida soovituna. Vanemate ülesanne on otsustada, millal ja mitut last nad soovivad. Sellest oleneb perekonna õnn ja lapse tulevik. Tavaliselt, kui pere ei mõtle selliste asjade peale tõsiselt, võib tekkida soovimatu rasedus ja selles situatsioonis on kaks lahendust: sünnitamine ja abort. Inimestele, kes on oma tunnetes kindlad ja teavad, et on võimelised last ülal pidama, lapse sünd ei tekita probleeme, kuid on ka peresid, kus lapse sünd tähendab suhe lõpetamist või mingisuguseid muid probleeme, sest üks vanematest või mõlemad ei ole selleks psüühiliselt valmis või ei ole materiaalselt kindlustatud. Sellisesse perekonda
last partneriga, kellest rasedaks jäädi ning iga kümnes naine tõi abordi põhjuseks, et ei soovi last üksi kasvatada. Lisaks põhjendas neljandik alaealistest raseduse katkestamist vanemate või partneri survega ning sama paljud märkasid, et neil puutub abi lapsehoidmisel. Pooled alla 18-aastased vastanud väitsid, et neil puudus lapse jaoks aeg, rolli võib mängida enda liigne noorus ja soovimatus ohustada paarisuhet või pere ühtsust. Muud, vastusevariantides puuduvad põhjused, tõi määrava tegurina välja ligi kolmandik aborti teinud naistest. Antud küsitlus viidi läbi 16-44 aastaste naiste seas ning raseduse katkestamise põhjuseks võis valida mitu varianti. Uuringus kasutati 2672 küsimustiku andmeid. ( Tartu Ülikooli naistekliiniku uurimisaruanne 2007/ femme.ee tõde abordist) 1.3. ABORDI MÕJU Igasugune abort, nii iseeneslik kui ka tehislik, mõjub naise organismile kahjulikult. Enamik
Paraku toob see partneritevahelises suhtes endaga kaasa selliseid probleeme mida juba küpsemas suhtes vältida õnnestub. Lapse sünniga kaasnevad kõrgendatud ootused nii partnerile kui ka iseendale, muutused igapäevaelus toovad lisapingeid paarisuhtesse. Sellistes tingimustes on paaril väga raske taastada häid suhteid. Seega, kui paarisuhtes on tõsiseid probleeme, tuleb need kindlasti enne lapseootust lahendada. Lapse saamise teema seostub ka pere majandusliku kindlustatusega. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda oma võimalusi ning vajadusi. On hea, kui perel on lapse sündides piisav ja püsiv sissetulek. See vähendab oluliselt igapäevaelus tekkida võivaid pingeid. Ükskõik mitmes laps peres oodatav laps ka poleks, täiesti valmis ei saa selleks ilmselt mitte kunagi ükski naine ega mees olema. [15] 21 6. Rasestumisest hoidumise meetodid
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid