André-Marie Ampère (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

AMPER

selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10­7 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks

Füüsika

17

docx

Magnetism, magnet referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..................................................................................

Füüsika

34

pdf

Insenerifüüsika 2. KT kordamisküsimused 2022

86. Voolutugevuse ühiku definitsioon. Vool on seda tugevam, mida tugevamaid toimeid ta avaldab. Kui juhti läbib tugevam vool, siis juht soojeneb intensiivsemalt. Elektrolüüdilahuses eralduvad tugevama voolu toimel ained samuti intensiivsemalt. Tugevamat voolu ümbritseb ka tugevam magnetväli. Järelikult saab voolu toimete kaudu voolu kvantitatiivselt iseloomustada. Voolutugevuse kui füüsikalise suuruse ühik 1 A (1 amper, prantsuse füüsiku André-Marie Ampère´i järgi, 1755-1836) defineeritakse magnetilise toime kaudu 87. Elektrilaengu ühiku definitsioon. Üks kulon ( on niisugune laeng, mis läbib juhtme ristlõiget ühe sekundi jooksul siis, kui voolutugevus juhtmes on 1 A: 1𝐶𝐶 = 1𝐴𝐴 ⋅ 𝑠𝑠. 88. Ohmi seaduse sõnastus ja valem selgitustega. Katseskeem. Et määrata mingit tarbijat läbiva voolu ja tarbija klemmidele rakendatud pinge vahelist seost, korraldatakse järgmine katse (vt. joonis 11.5)

Füüsika ja elektrotehnika

34

pdf

Insenerifüüsika 2. Kontrolltöö kordamisküsimused

86. Voolutugevuse ühiku definitsioon. Vool on seda tugevam, mida tugevamaid toimeid ta avaldab. Kui juhti läbib tugevam vool, siis juht soojeneb intensiivsemalt. Elektrolüüdilahuses eralduvad tugevama voolu toimel ained samuti intensiivsemalt. Tugevamat voolu ümbritseb ka tugevam magnetväli. Järelikult saab voolu toimete kaudu voolu kvantitatiivselt iseloomustada. Voolutugevuse kui füüsikalise suuruse ühik 1 A (1 amper, prantsuse füüsiku André-Marie Ampère´i järgi, 1755-1836) defineeritakse magnetilise toime kaudu 87. Elektrilaengu ühiku definitsioon. Üks kulon ( on niisugune laeng, mis läbib juhtme ristlõiget ühe sekundi jooksul siis, kui voolutugevus juhtmes on 1 A: 1𝐶𝐶 = 1𝐴𝐴 ⋅ 𝑠𝑠. 88. Ohmi seaduse sõnastus ja valem selgitustega. Katseskeem. Et määrata mingit tarbijat läbiva voolu ja tarbija klemmidele rakendatud pinge vahelist seost, korraldatakse järgmine katse (vt. joonis 11.5)

Füüsika

105

doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika

7

doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 ­ 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele.

Füüsika

9

doc

Newtoni eelne füüsika areng

paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. André Marie Ampère Oli voolu vastastikmõjude avastaja. Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu magnetilisele liikumisele. Konstrueeris esimese telegraafi. Ehitas esimese kommutaatori. Tegi katsed kahe voolujuhtmega. Oersted Tegi katseid magnetnõelaga.Märkas, et juhtmes, kus oli vool, selle suhtes magnet nõel pöördus risti. Faraday (22. september 1791 ­ 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Füüsika

11

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ..............................................................................................................................

Keemia

Kommentaarid (0)