III
PROBLEEMID, TULETAMISED
(koos põhjendustega)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
606 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tonukaskk
Õppematerjali autor
ei tohi unustada ka pöörlemist. 5. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides - r = 100e / E % 6. Coulombi seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. Väljatugevus - vektoriaalne suurus. Väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele perioodilaengule mõjuva jõu suunaga. 7
2) Mitteelastne põrge. Mitteelastsel põrkel liiguvad kuulikesed edasi ühe kehana massiga m1 + m 2 . Kirjutame välja impulsi jäävuse seaduse põrkel m1 v1 = (m1 + m 2 ) V . Sellest saame kuulide kiiruseks vahetult peale põrget m1 V = v1 . m1 + m 2 Arvutamine annab tulemuseks 0,07 V =( ⋅ 1,4 ) m/s = 0,82 m/s. 0,07 + 0,05 Edasine kuulikeste liikumine toimub samuti kooskõlas energia jäävusega ja kuulikesed tõusevad koos kõrgusele V2 h3 = . 2g Arvutamine annab tulemuseks 0,82 2 h3 = ( ) m = 0,034 m. 2 ⋅ 9,8 Vastus: peale elastset põrget tõusevad kuulikesed vastavalt kõrgusele 0,003 m (0,3 cm) ja 0,14 m (14 cm), peale mitteelastset põrget aga kõrgusele 0,034 m (3,4 cm). Kui analüüsida veel tulemusi, siis elastsel põrkel kuulikeste siseenergia ei muutu ja seetõttu kehtib energia jäävus
2) Mitteelastne põrge. Mitteelastsel põrkel liiguvad kuulikesed edasi ühe kehana massiga m1 + m 2 . Kirjutame välja impulsi jäävuse seaduse põrkel m1 v1 = (m1 + m 2 ) V . Sellest saame kuulide kiiruseks vahetult peale põrget m1 V = v1 . m1 + m 2 Arvutamine annab tulemuseks 0,07 V =( 1,4 ) m/s = 0,82 m/s. 0,07 + 0,05 Edasine kuulikeste liikumine toimub samuti kooskõlas energia jäävusega ja kuulikesed tõusevad koos kõrgusele V2 h3 = . 2g Arvutamine annab tulemuseks 0,82 2 h3 = ( ) m = 0,034 m. 2 9,8 Vastus: peale elastset põrget tõusevad kuulikesed vastavalt kõrgusele 0,003 m (0,3 cm) ja 0,14 m (14 cm), peale mitteelastset põrget aga kõrgusele 0,034 m (3,4 cm). Kui analüüsida veel tulemusi, siis elastsel põrkel kuulikeste siseenergia ei muutu ja seetõttu kehtib energia jäävus
v1 v2 Et meil on nüüd vaja leida kaks tundmatut, tuleb leida vähemalt kaks võrrandit süsteemi jaoks. Esimene neist on impulsi jäävuse seadus, teine mehhaanilise energia jäävuse seadus, kuna siin ei toimu mehhaanilise energia muundumist soojusenergiaks. Et saada võrrandid võimalikult lihtsad, ärme vaatame protsessi mitte paigalolevast süsteemist, vaid sellisest süsteemist, mis algselt liigub koos teise kehaga (ja jätkab sama kiirusega liikumist ka pärast põrget). See tähendab, süsteemi kiirus oleks samuti v 02 . Siis esimese keha algkiirus on kiiruste liitmise seaduse põhjal niisuguses süsteemis v 01 ' = v 01 - v 02 , teises keha algkiirus ilmselt null. Sellisest süsteemist näeb olukord välja niisugune.
selle jõu mõjul ka liigub, ühik 1J (dzaul), tähis A või W. (lk.70) võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus, ühik J/s=W, tähis N. (lk.74) mehaaniline energia keha võime teha mehaanilist tööd, ühik 1J. (lk.77) mehaanilise energia jäävuse seadus Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.(lk.81) OSKUSED: ülesannete lahendamine Newtoni seaduste kohta koos kõikide märksõnades toodud jõu liikide rakendamisega, ülesannete lahendamine impulsi jäävuse seaduse kohta absoluutselt mitteelastsel põrkel, ülesannete lahendamine gravitatsiooniseaduse kohta. Ülesannete lahendamine energia jäävuse seaduse rakendamisega koos erinevate jõuliikide arvestamisega, ülesannete lahendamine mehaanilise töö ja võimsuse kohta. F jõud m keha mass a kiirendus k jäikustegur l nihke suurus deformatsioonil µ - hõõrdetegur
1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on: a) samasuunalised; b) vastassuunalised; c) üksteisega risti ? a) Kui vektorid on samasuunalised, siis liitmiseks tuleb nad üksteise otsa panna. b) Kui vektorid on vastassuunalised, siis liitmiseks tuleb nad lahutada. c) Kui vektorid on risti, tuleb liitmiseks kasutada rööpküliku reeglit ( vektorite alguspunktid paigutatakse nii, et alguspunktid ühtivad. Kui soovitakse rohkem kui kahte vektorit kokku liita, tuleb kasutada kolmnurga reeglit; uue vektori algupunkt pannakse eelmise vektori lõpp-punkti. Tuleb arvestada suundasid, saab kuitahes palju vektoreid kokku liita) 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende: a) skalaarkorrutis oleks 0; b) vektorkorrutis oleks 0 ? a) Selleks et skalaarkorrutis oleks null peavad vektorid risti olema. b) Selleks et vektorkorrutis oleks null peab vektorid olema samasihilised. 3. Mis on kohavektor? Mis on nihke
kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks omadust: hüdrostaatiline rõhk mõjub pinnaga risti. Tõestuseks oletame, et see pole nii. See tähendab, et elementaarjõud ja sellele vastav rõhk p ei mõju pinna suhtes täisnurga all. Kui
u' z 1 - 2 uz 1 - 2 c c u z = u' z = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid