Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...........
· Harjutustele peaks järgnema nn. maharahunemise periood. · Treeningusse tuleks lisada peale aeroobse komponendi ka paindlikust suurendavaid harjutusi, et säilitada kogu keha liikuvus. · Harjutustele peaks järgnema soe duss. · Peale söömist või alkoholi tarbimist oota enne treeningu alustamist paar tundi. · Väldi treeningut kui oled haige. · Hoidu treenimast päeva kõige palavamal ajal. Mis juhtub treeningu tulemusena? · Tõuseb kehaline töövõime. · Paraneb meeleolu ja kontsentratsioon. · Paraneb rüht, väljanägemine ja enesetunne. · Paraneb uni. · Alaneb stressist tingitud lihaspinge. · Väheneb lihasvigastuste võimalus.
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub
on meile pidevalt väitnud on probleemikoldeks süsteem. Ning olen sajaprotsediliselt veendunud, et kui asi oleks enamjaolt nende teha saaksime me kehalisest kasvatusest suurepärase toe ja vajamineva füüsilisekoormuse. Kehalise kasvatuse õpetajad teavad mida teha, kuid vajalike normide täitmine raskendab asjasse täieliku hingega pühendumise. Kehalise kasvatuse vajalikkus (Atko Viru) Kas kehaline kasvatus on vajalik? Milline arulage küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal,
Keha parandavad harjutused. On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne.Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel.Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel.Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel.Kehva tervisega inimestele on alustamiseks sageli parim tempokas jalutuskäik, alusta mõõdukalt ja tõsta koormust järk-järgult, kanna sobivaid jalatseid, jalutuskäikude ajal tee vahelduvalt aeglast sörkjooksu. Jalgrattasõitu alusta mõõdukalt tasastel j
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased),
................................................................................................ 9 2 Tänapäeva probleemid ja lahendused Inimesed ei ole enam kehaliselt nii aktiivsed, kui peaksid. Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid
vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust
Kõik kommentaarid