c, t0 ja rõhk on lahustuvuse parameetrid. Kõik muutused tõelises lahuses on pööratavad. Kolloidlahus ei teki ise, see vajab spets. tingimusi. Ta seismisel vananeb :eralduvad lahustunud aine ja lahusti. Faaside eraldumine on energeetiliselt soodne ja pöördumatu protsess. Polümeeri kolloidlahus - lateks - on püsiv ainult emulgaatorite juuresolekul. Millal saame polümeerist tõelise, millal kolloidlahuse? See sõltub sellest, kas polümeer on lahusti suhtes lüofiilne või lüofoobne (lüofiilne- lahusti lembene;lüofoobnelahustit tõrjuv) Vesi + polümeer = kolloidlahus, sest polümeer on vee suhtes lüofoobne. Kuidas hinnata lüofiilsust? - lahustuvusparameeter Polümeeri lahustajaks sobib lahusti, mille on lähedane polümeeri väärtusele. lahusti polümeer oktaan 15,1 polüetüleen 15,9 keemiliselt sobiv tetrakloro- 17,2 polüpropüleen 16,9 metaan etüülatsetaat 18,2 PBMA 17,6 benseen 18,3 polüstürool 18,2 kloroform 18,6 polümetüül- 18,6 metakrülaat
kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Vähendab energiabarjääri (aktiveerimisenergia väheneb), ei muuda süsteemi alg- või lõpp-oleku energeetilist nivood. Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale. On iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine (eksotermiline) Põhjus: adsorbendi pinnakihi osakeste jõuväli jääb kompenseerimata ja seetõttu on pinnal lisaenergia (pinnaenergia) võrreldes sisekihtidega). Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb
Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emulsioonid Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena.
saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad).Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja
Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 µm. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind peab olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest
Erandiks on aerosoolid, millistes esineb Browni liikumine. Nende ühiseks omaduseks kolloiosakestega on omadus hajutada ja peegeldada valgust. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks. Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja. Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit.Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne
aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni. Dispegeerimismeetod mehaaniline peenestamine kolloidveskis, ultraheliga või elektrikaares. · Lüofiilsed sisaldavad rühmi, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, tekivad iseenesest, tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli
Bancrofti reegel. Suspensioonid: Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 µm. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks. Erinevalt soolidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad
Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt
Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt
Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Üldiselt suurus, omaduste erinevus(3) 100-1000nm on vahemik. Kaksikkiht puudub, Browni liikumine puudub (v.a. aerosoolid), ebapüsivamad kui kolloidid Suspensioonid, stabiilsus, stabiilsuse tingimused, näited Suspensioonid on TAHKE VEDELAS. Kontsentratsioonid erinevad, kontsentreeritud on pasta (n. pahtel) Suspensioonid on ebastabiilsemad kui kolloidid. Nende stabiilsuseks peab disp. faas olema lüofiilne (vees hüdrofiilne), teiseks pindaktiivsete ainete kiled (n. seebi). Näiteks pahtel, värvid, kohvi. Emulsioonid, tingimused Emulsioonid on VEDEL VEDELAS. Disp keskkond on ühes tükis, teine vedelik aga tilkadena, vedelikud peavad olema mittelahustuvad (,,õli" ,,vesi"). Emulsioonis võib disp. keskkond või disp. aine olla erinev. Emulsioonide tüübid esimene jaotus, nende eristamise viisid Emulsioonid jaotuvad vesi õlis ja õli vees. Nende eristamiseks on segamismeetod
annaabi.ee 
