SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimu...
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. ...
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
annaabi.ee 
