· agrokliimavööde aktiivsete temperatuuride summa sademete hulk ja ajaline jaotus · hõivatute osakaal põllumajanduses · põllumajanduse osatähtsus SKT-s · põllumajandusliku tootmise vormid Peamised kalapüügipiirkonnad · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega riigid Hiina Peruu Jaapan India USA Indoneesia Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu).
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
Annab suurema osa maailma kalatoodangust. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa. Peamised kalapüügipiirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega rigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, Venemaa, Tai · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused: o massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Piirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde muutusi maailma kalanduses ning muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel)
Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades. 23) Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja oskus põhjendada nende kalarikkust. Piirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde 24) Oskus analüüsida muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid. Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport,
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
