Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lydia koidula esitlus" - 8 õppematerjali

Koidula
46
pdf

Koidula

Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahet...

Ajalugu → Ärkamisaja tegelasest
1 allalaadimist
Lydia Koidula
4
doc

Lydia Koidula

Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Ema ja õed-vennad: Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kui...

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Lydia Koidula
14
pptx

Lydia Koidula

Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula  Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843.  Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt  Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik.  Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi  tütar.  Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis.  Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami.  Abistas isa ajalehetöös.  Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga.  Suri 11. august 1886. Looming  Suur luulekuju.  Romantiline isamaalaulik.  Pani aluse Eesti teatrile.  Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju  Looming lähtus võõreeskujudest.  4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus  http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal  http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=122&lang=est  https://et.wikipedia.org/wi...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
Johann Voldemar Jannsen
8
doc

Johann Voldemar Jannsen

Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele ko...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid
2
odt

Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid

Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste ­ soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Konspekt kirjandusest
6
doc

Konspekt kirjandusest

Kirjandus: Rahvalaul:  Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus.  Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss:  Regivärsi tunnused:  paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine)  Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus)  8 silpi värsireas  Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid)  Aegunud käändelõpud (nt. Ella)  Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud)  Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul:  18. sajand.  Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist
ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS
16
docx

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS

Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...

Kirjandus → Eesti kirjandus
16 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...

Kirjandus → Eesti kirjandus
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun