Rusikas käe asetan rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale.Tõmban käe järsu ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet). Kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha on eemaldunud. Kordan viietõmbelisi tsükleid kiirabi saabumiseni. Kui neiu peaks kaotama teadvuse, teen kunstlikku hingamist kõval alusel. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alale, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse, asetades käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga
Pärast kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha tuli suust välja ja kordan neid viietõmbelisi tsükkleid kuni võõrkeha eemaldub või kuni kiirabi on saabunud. Kui võõrkeha ei eemaldu ja neiu kaotab teadvuse, hakkan tegema kunstlikku hingamist - võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama. Kunstlikkuks hingamiseks: asentan neiu selili kõvale alusele. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alae, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse (Asetan käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga)
näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped. · Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka
) suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Kõõlusetuped - täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. d) Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub
• Jume muutus: tsüanoos, perifeerne, tsentraalne tsüanoos, akrotsüanoos, kahvatus. • Kasvu aeglustumine, kehakaalu langus. • Nähtavate tursete olemasolu. Tursed võivad imiteerida ka positiivset kaaluiivet! Perifeersete tursete esinemine on nn hiline sümptom. Tursed tekivad sümmeetriliselt alajäsemete perifeersetes osades (pöidadel, pahkluudel). Sõrmega vajutades, alajäseme luulisele osale, jääb tursele lohk (pitting oedema). Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne muutumine algab küüne ja küünevalli nurga muutumisega nõgusast kumeraks (vt! joonis 1)
hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – (põlve liigese sünoviaalpaun) esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Kõõlustuped – (sõrmelülidel) täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – (põlvekõder) soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 11 5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda LK 66 JOONIS 49 61) Selja lihased LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 19 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele.
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
–42. rasedusnädalal. Post partum on nii ema kui ka lapse üldine seisund hea. Sünnitusmehhanism Kogu mehhanismi silmas pidades on sünnitus keeruline „kokkumäng“ ema sünnitusteede ja lapse anatoomiliste omaduste vahel. Sünnituskanal koosneb väikesest vaagnast (pehmete kudedega kaetud ja vaagnapõhjaga kaudaalselt seotud ruum) ja pehmete kudedega kanalist, mille moodustavad emakas, vagiina, vaagnapõhi ja vulva. See kujutab endast nö jätku luulisele kanalile. Kuna 90% sünnitustest algavad pea ees, on lapse peal sünnitustegevuses väga tähtis roll. Lapse pea läbimõõt on reeglina erinevatest telgedest mõõtes 8,5 kuni 10 cm. Kuna koljuluude luuühendus ei ole veel välja arenenud, saab pea väiksema läbimõõduga avast väljamahtumiseks vastava kuju võtta (kuni ühe sentimeetri võrra). kaudaalne: patsiendi pikitelje suhtes "saba" pool paiknev 403 Valud