EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. BALLAAD Tundeküllane enamasti draagilise,müstilise süzee ja sünge häälestusega, jutustav luuletus POEEMon pikk jutustav värssteos. Ka muusikas kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem. VÄRSSROMAANVärsi vormis teos. EEPIKA TUNNUSED
Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud
-6. sajand pKr. 2. Kuidas loodi maailm kreeka mütoloogias? Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on
eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine
Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest. 12)Rooma kirjanduse roll euroopa kirjanduses-Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 13)Eepos-algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes dionüüsia- jumal Dionysose auks Atikas korraldatud pidustused saatür- on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. komöödia- ehk pilke- või naljamäng
reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8. novell-on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 9. poroloog- 10. epiloog- 11. ekspostsioon- 12. rispositsioon- 13
enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 4 3. Eepose mõiste ja olulised autorid, teosed Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö
laeva puruks ja ujudes jõuab ta Kalypso saarele,kuhu jääb seitsmeks aastaks.Odysseuse naisele on tulnud hulgaliselt kosilasi.Odysseus läheb koju esialgu kerjusena.Tema naine korraldab kosilastele vibu võistluse Odysseuse vibuga ja Odysseus ise on ainuke kes sellega lasta suudab.Sellejärgi tunneb naine ta ära. 13.Mis on Trooja hobune? Oli hiiglaslik puust hobune,mille ehitasid kreeklased,et siis kavalusega vallutada Trooja linn. 14.Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost,aga tänapäeval ulatuslikku lugu(jututsüklit) sidumata kõnes.Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.Jaotus põhineb 18 saj. lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel,mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumata rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena,loojad on sageli nime poolest tundmatud.Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming(nt. Homerose“Ilias“) 15.Kirjelda antiikteatrit?
pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus
distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle
pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss), eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust Epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust Paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne Eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost Värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga, ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") Poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus, oma olemuselt on poeem
Vana- Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud. Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ. Eepos – see tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada
annaabi.ee 
