Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus.
esile ägeda poleemika. Kirjanduslik tegevus Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Kirjanduslik tegevus Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan
See on seletatav luuletaja mittemõistmisega ja lähenemisega luuletustele ainult vormilisest küljest. ,, Uutes lauludes" leidub ka rohkesti positiivseid omadusi. Näiteks soojust, hingelähedust, mis on pärit lapsepõlve kodust. Näiteks ,,Kojuigatsus", ,,Õhtu kodutalus" ja ,,Rehetare". 1910. Aastal ilmus ,,Hallid laulud", seal pakub Enno rohkem kunstiküpset luulet. Kogus leidub terve rida meie lüürikas ainulaadseid väärtuslikke laule. 1920.aastal avaldas Enno kaks viimast luuletustekogu, ,,Valge öö" ja ,,Kadunud kodu". Luule kõla muutub neis kogudes tumedamaks, värvid tuhmimaks ja meeleolu nagu pisut härdamaks. Ka langust võib märgata. Üks luuletuse näide: ,, öö valge on õnn" ,,Üks ööbik on siin ja teine sääl ja kolmas on enese südame hääl. Las särada õnnelik silm!" See on kurb luuletus, kus ilus pehme suveöö meelitab keppi kätte võtma ja üksinda tasa rändama minema ning unustama kõike selle suveöö sumeduses.
Noorem põlvkond oli loomult mitmekesisem. Kirjutati kõigest inimlikust ja maailmas toimuvast. Hakati rakendama uusi keelevorme. 20, saj vabavärss, mänglemine (modernistlik luule). Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus.
polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal
ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". 3 Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole.
vaimsete võimetega, jääb silma noorele mõisahärrale, kes teda ka harib. Kõik läheb mõnda aega hästi, aga poiss asub mõisahärrale vastu, kui viimane oma sulaseid vägivaldselt peksab. Seepeale saab ta ka ise peksa, kaotab terve mõistuse. Sealt on pärit ütlus: „Kui seda metsa ees ei oleks“ (mets on ahistus, võimaluste puudumine, oleks vaja füüsilist avarust). Kirjutas lühijuttude kogumike „Kümme lugu“, kust tuttavaim lugu on „Peipsi pääl“. Pani kokku kao ma luuletustekogu, aga ei leidnud kirjastajat. Kogu ainelises kitsikuses ehk vaesuses ja viletsus elamine mõjus Liivile halvasti närvidele. Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega
Kõik läheb mõnda aega hästi, aga poiss asub mõisahärrale vastu, kui viimane oma sulaseid vägivaldselt peksab. Seepeale saab ta ka ise peksa, kaotab terve mõistuse. Sealt on pärit ütlus: ,,Kui seda metsa ees ei oleks" (mets on ahistus, võimaluste puudumine, oleks vaja füüsilist avarust). Kirjutas lühijuttude kogumike ,,Kümme lugu", kust tuttavaim lugu on ,,Peipsi pääl". Pani kokku kao ma luuletustekogu, aga ei leidnud kirjastajat. Kogu ainelises kitsikuses ehk vaesuses ja viletsus elamine mõjus Liivile halvasti närvidele. Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on
annaabi.ee 
