Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros.
Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu, et too saaks üle Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused müsteeriumid mis pidid tagama peale surma parema saatuse. Haridus Kreekas Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb Foiniikia tähestikul. Seal oli 24 märki. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ja katkeid luuleteostest. Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi, enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga. Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise õpetusega. Filosoofia Vanakreekas hakati esimesena teadusteooriaid looma (polnud enam praktilisel vajadusel põhinev). Hakati maailma mõtestama inimmõistuse kaudu (jäeti kõvale jumalad, müüdid). Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu jaolemuse mõistmisega. · Thales (I filosoof) tegutses 6
proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese ülevaate tema elust ja loomingust, ellusuhtumisest ja maailmavaatest. Andes analüüsi luuleteostest ja tuues mõned tekstinäited. 1. JAAN KROSSI ELULUGU Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946
Ideaalsest finaalist loobus Shelley vaid blankvärsilises draamas ,,Censi". Kujundeis märksa konkreetsem oli Shelley lüürika. Just siin saavutas ta tundepeenuse. Tema luuletused: ,,Ood läänetuulele", ,,Lõokesele", ,,Pilv" ja Keatsi surmast ajendatud eleegia ,,Adonis". Lüürilised luuletused paistsid silma musikaalsusega. John Keats(1795- 1821) Ta kuulus alamasse keskklassi. Jäi 15.aastaselt orvuks. Õppis Enfieldi koolis, oli seejärel kirurgi õpilaseks. Tema varastest luuleteostest paistis silma eriti sonett ,,Chapmani Homerose esmalugemise puhul". Kuigi tema esikteosel ,,Luuletusi" polnud menu, otsustas ta arstiametist loobuda ja end täielikult loomingule pühendada. 1818.a ilmus poeem ,,Endymion". 1818.a lõpus ja 1819.a alguses, elades üürilisena Hampsteadi linnajaos, kirjutas Keats enamiku oma kuulsamaid luuletusi: ,,Ööbikule", ,,Sügisele", ,,Ood Kreeka urnile", ,,Nukrusele", samuti poeemid ,,Püha Agnese eelõhtu", ,,Lamia", ja fragmendid poeemist ,,Hyperion"
inspireerisid ilmselt teatud määral õpinguteaegsed vahetud kontaktid Moskva kultuurikeskkonna ning selleaegse vene nõukogude uudisluulega, mida ta on ka ise tõlkinud. Ent toonane Traat ei olnud veel suuteline nii mastaapset ainet ja probleemiarendust ohjama, niisiis kuhjab ta kujundeid ja kontraste kokku ning moraliseerib raevukalt. Seega ei leidnud tema õiglaselt kritiseeriv ning hoiatav paatos kunstiliselt täisväärset kehastust. Mats Traadi järgmised värsiraamatud on eelnenud luuleteostest oma põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis iseendaga, et kahtluste kaudu leida teed suhtelise tõeni ning hea ja halva, ilusa ja inetu mõtestatud vaagimiseni inimeses ja ühiskonnas. Värssidesse hakkas ilmuma minoorset helistikku, millest annavad tunnistust ka lembeluulet koondav “Laternad udus” (1968) ja
Tänu oma lihtsusele ja täielikkusele läks alfabeet Kreekas juba õige varsti pärast tekki- mist aktiivsele käibele ning kirjaoskus ulatus ka lihtrahva hulka. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Ateenas tehti poiste harimisega al- gust nende 7. eluaastast alates. Rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all, vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algeid ning katkeid tähtsa- matest kreeka luuleteostest. Hariduse hulka kuulus kindlasti ka gümnastika. Tüdrukute harimine oli täiesti iga pere oma asi ja tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Sparta haridus oli põhiliselt suunatud tugevate ja oskuslike sõdalaste kasvatamisele. Kirjatarkusele ei pöö- ratud erilist tähelepanu, põhiliselt tegeleti kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega (7. eluaastast alates). Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu
Ennolt ilmus siis kompromissi ,nägid nooreestlased sellel 7 ajakirjanduses ligi 70 luuletust. Suur osa neist on luuletused ja proosapalad kajastavad ajajärgule algajalikud ja üldsõnalised. "Uued luuletused" omast võitlusmeeleolu, aga ka kaotuse valu ja -esitab E. poeetilise ja teosoofilise maailmapildi kibedust. Romantilistest luuleteostest tuntuim on põhijoonise-kadunud ühtsuse, sellest eraldatud "Meri", siia on koondatud noore põlvkonna inimest, kelle surematu hing igatseb ühineda ootused ja lüüasaamisest tulenev masendus. jumaliku kõiksusega. E. loodussümbolid vihjavad Mässumeelsust õhkub romantilise kallakuga tollele teistpoolsuse, kehtestades nõnda inimese, jutustusest "Jumala saar"(1907). Realistlikuma
annaabi.ee 
