Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehitatud. Sisul oli ende arvates teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm- luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubistid loobusid jutustavast sisust, lõid teooseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad: prantsuse kirjanik G. Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid Ekspressionism Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu
Viies tase fragmenteeritus ja teemade abstraktsus on viidud äärmuseni Guillaume Apollinaire (18801918) Prantsuse poeet, kirjanik, ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kunstikriitik. ne tase Töötas välja kubismi luuleteooria Kolmas tase Oli seotud teiste avangardistlike Neljas tase luulevooludega Viies tase Võttis kasutusele mõiste "sürrealism" Koondas enda ümber autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust. Nad lõid teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehtitatud. Sisul oli nende arvates teisejärguline. Peamine oli vorm- luuletuste ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubismi üheks esindajaks on prantuse kirjanik Guillaume Apollinaire (1880 1918), kes töötas välja kubismi luuleteooria, kui oli seotud ka teiste avangardistlike luulevooludega. Ta võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid. Eesti kirjanduses on üksikuid kubismi näiteid J. Barbarusel, A. Suumanil. EKSPRSSIONISM Ekspressionism tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi
"Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid. Michel Montaigne (1533-1592) "Esseed" I-II (1580) III (1595) 10-50-leheküljelised vaimukad ja stiililt viimistletud proosapalad teaduse, moraaliküsimuste ja aktuaalsete eluprobleemide üle. M väidab, et inimene on igavesti muutuv olend, kes kohaneb kõigi kliima, valitsusvormide ja elutingimustega
Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton- dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4
Uued ilmingud kultuurielus Õukonnas oma senise mõju kaotanud otsisid uusi võimalusi läbi jaapanlikkuse rõhutamise, sintoistide parema läbisaamisega. Munk Nichiren (1222-1282) püüdis kombineerida shinoto ja budismi ideaale. Kõrgelt haritud mõtteteadlane ja poeet Kaneyoshi (1402-1481) tegi katset harmoniseerida budisltlikku filosoofiat, konfutiaanlikku eetikat ning shinoto rahvuslikke traditsioone. Osa zen-budismi sektidest järgis sama eesmärki. Tekkis rahvuslik luuleteooria ning ajalooteadus. Ajaloolisi sündmusi hakati käsitlema kriitiliselt, ühe või teise idoloogia seisukohalt. 13. sajandil pandi alus shinoto teoreetilisele käsitlusele sintoismi keskuse Ise mungad kirjutasid raamatu ,,Shinto viis osa". 14. sajandi keksel tekkis Kyoto ümbruses klassikaline teater no-teater, kus maskidega näitlejad esitasid muusikalist tantsudraamat. No-trupid tegid turneesid mööda maad. 8 ETIOOPIA
Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms. Araabia keel jagunes kaheks: tavaline kõnekeel ja kõrgem keel, mida kasutati luules. Koraan oli kirja pandud kõrgemas keeles. Et sellest aru saada, hakati kirja panema islami-eelset luulet, kuna see oli sarnases keeles. 8. sajandil pandi niisiis kirja ,,al-Mu-allaqát" (,,Seitse oodi"). Samuti pandi kirja kõikvõimalikke lugusid Muhammadi ja tema kaaslaste kohta: millised nad olid, kuidas käitusid jne. Arenes välja teoloogia. Sellest tulid esimesed Koraani kommentaarid
ootamatut ja kunstlikku lahendamist. dialekt murre. dialoog kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg