Nüüd oli võimalik kasutada erinevaid taktimõõte. Kolmeosalist jagunemist hakati nimetama täielikuks ehk perfektseks ja kaheosalist mittetäielikuks ehk imperfektseks. Nüüd kasutati erinevaid taktimõõte teose kestel ning eri taktimõõte üheaegselt erinevates häältes. Guillaume de Machaut oli Prantsusmaal Ars nova väljapaistvaim helilooja. Ta elas aastatel 1300-1377 ning kuulus kõrgelt haritud mehena vaimulike kõrgkihi hulka. Machaut lõi peamiselt luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suurel hulgal ilmalike laule ning terviklik missatsükkel ``La messe de Nostre Dame`` (tõlkes Jumalaemamissa). On arvatud et see kirjutati 1360.ndatel aastatel ning esitati kuningas Charles V kroonimisel. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. Machaut on üks
iseärasused, seda kaunistavad hääled muutusid üha olulisemaks, sündis polüfoonia (alates 12.saj) – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. 13.saj oli juba rohkem mitmehäälsete laulude liike, neist olulisem oli Prantsusmaal motett (pr k sõna). Kompositsioonitehnika oli sama, mis organumil. Moteti alumisele gregooriuse koraali meloodial põhinevale häälele lisati algul erinevaid lad k vaimulikke luuletekste, hiljem aga ka emakeelseid ilmalikke luuletekste, isegi armastuslüürikat. Saj lõpul keelati moteti laulmine kirikus, kuna see oli sinna toonud liig-ilmalikke meeleolusid. Seejärel muutus motett haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15.saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis. Muusikaga olid keskajal seotud ka kaht liiki lavastused. Liturgiline draama – algselt piiblistseeni etendamine jumalateenistusel. Süžee esitati ladina keeles ühehäälselt lauldes. Põhines gregooriuse koraalidel
vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper,
Yang Huei võttis kasutusele kümnendmurrud. Itaalia matemaatik M.Ricci tõlkis hiina keelde esimesed 6 osa Eukleidese "Elementidest". Filosoofia Alged ulatuvad I a-tuh. algusesse. Klassikaline ajajärk oli 5.-3.saj. kujunesid põhikoolkonnad. I filosoof pärimuste põhjal on Laozid. 4.-3.saj. tekkis legismi koolkond. Kirjandus Vanimad mälestised on mütoloogia pärimused ja rahvalaulud. Shijing sisaldab 11.-6.saj-st pärinevaid luuletekste. I a-tuh. Keskpaiku sugenes kirjavara. Kirjandus oli peamine aine riigiametisse ja õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür Tuhandeid kilomeetreid pikk kaitserajatis. Ehitatud 3.sajandist kuni 17.sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude eest.
sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist
Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Mis on stroofika
Aoidid ei esitanud kindlate tekstidega laule, vaid improviseerisid saates end lüüral või mõnel muul keelpillil. Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei
Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste, näiteks kroonimispidustuste puhul. Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300- 1377). Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Väga haritud mehena kuulus Machaut vaimulike kõrgkihi hulka, oma sajandi ühe suurema luuletajana lõi ta aga peamiselt ilmalikke luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusikažanritest tähtsamaks. Tema loodud missatsükkel on samas esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lane muusikas äärmiselt olulist rolli. Madalmaade muusika 15.- 16.sajandil Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde- Prantsusmaad
Luige luulekogu " Elujoon", mis hõlmab endas autori luuletusi mitmetekümnete aastate vältel. Kõrvale on pandud ka noore kirjanduskriitiku Rolf Liivi arvamust. "Elujoon" on autori valik oma luuleloomingust läbi aastate 1962-1997. Need tekstid, nagu ta on väitnud ühes intervjuus, tundusid just sel hetkel 2005. aastal kõnekad ning meeldisid kõikidest kõige enam. "Luulekogumiku minupoolseks pealkirjas võiks olla ,,Kus on kurva kodu?", kuna luuletekste läbistab kurblik, sumbuvalt nukker alatoon. Samas kirgastab paljusid tekste lume sära ja heledus, mis samastuvad luuletaja jaoks aja kulgemise, elu raugemise ning iga eestlase-põhjamaalase jaoks tuttava kevadeootusega. Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule, kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K
Sürrealis m tegeles rohke m loo m eprotsessi kui maali enda problee midega. Esmalt il mnes sürrealis m kirjanduses. Tähtsai m teoreetik on luuletaja, prantslane André Breton. Ta kirjutas 1924 sürrealis mi esimese manifesti. Kirjanikud harrastasidki automaatset kirjutamist, st kirjutati üles esimesed pähetulevad sõnad. Kuna teoreetiline taust oli sama, siis kunst ja kirjandus sageli ka segunesid: a) luuletekste maaliti lõuendile b) pildiallkirjadele p öörati suurt tähelepanu. 1920. aastate lõpul oli sürrealis mis väike kriis tekkisid isiklikud vastuolud, lisaks hakkas psüühilise automatismi m e etod am m endu ma. Just sel ajal hakati rohke m tähelepanu pööra ma unenägudele ja vai muhaigetele. Kritselduste ja abstraktsete vor mide ase m el hakkavad tule ma täpselt, akadee miliselt maalitud ese m ed Sürrealis mi kuulsai m esindaja kunstis on hispaanlane Salvador Dali
Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.
annaabi.ee 
