Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele
Näiteks korraldasid nad kampaania nimega " Aita vanemat! ", kus Rahvaliidu Noored aitasid Tartus kümneid vanureid töödega, mis eakatel üle jõu käivad. Samuti eelmainitud kampaania " Vanapaber ei ole praht! " , mille käigus on kokku kogutud Eesti suurimatest linnadest kokku 116, 4 tonni vanapaberit, mis läks ümbertöötlemisse. Nende üheks projektiks oli ka " Väikesest mõttest suur rõõm! ", kus osalesid/ osalevad 2.- 4. klassi õpilased, kes joonistavad, kirjutavad ja luuletavad sellest, mis nende kodukohas ja selle ümber tahaks parandamist või muutmist. Neid joonistusi ja kirjutisi võetakse arvesse ja üritatakse anda endast parim, et need asjad saavad parandatud. Ja ma olen üsna kindel, et Rahvaliidu Noored saavad sellega hakkama. Kuna ma ise poliitikast eriti huvitatud ei ole, aga nende kampaaniad mind huvitavad, siis üritan nendest aktsioonidest osa võtta. Seda kõike aga peale kooli lõpetamist!
Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud. Rexurdimentost tänapäevani 19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala
veel lõplikku võitu, 1344. aasta suvel haarasid saarlased saarel uuesti võimu ning alles 1345. aastal suudeti ülestõus lõplikult maha suruda. Ülestõusuga on seotud ka mitmeid arvumüüte: et Harjumaal tapetud 30 000 eestlast ja Saaremaal üle 10 000. Tegelikult oli see võimatu, sest kogu Harjus oligi üldse kokku niipalju inimesi, pigem näitab see, palju neid pärast ülestõusu seal alles oli, teinegi arv on väga kahtlane. Samuti vägede suurused, aga nende kohta luuletavad kroonikud alati või siis peaaegu alati. Keskaeg Keskaeg on ajajärk, mis ajaloos järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Lääne- Euroopas langes keskaeg kokku feodalismiajaga. Sealse keskaja laguseks loetakse harilikult Lääne-Roomas riigi langust 476. aastal ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust või mõnd 15. ja 16. sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli
Aga aastaringi ainult sellega tegeleda ei taha Kas vahel tabate end ka mõttelt, et jätaks kirjutamise sinnapaika ja hakkaks millegi sootuks teisega tegelema? Mis võiks olla see teine asi, mis teid köidaks? Väga harva! Teinekord mõtleks, et võiks mingi urvaste-temaatilise äriga tegeleda, aga see nõuaks ilmselt tõesti mõneks ajaks vähemalt kirjutamisest loobumist. Mis on luuletajaks olemise juures sinu kogemuse põhjal kõige iseäralikum? Kui mitte-luuletajad luuletavad ainult täis peaga, siis mina just vastupidi, võimalikult kaine peaga. Võitsite tänavu Lutsu huumoripreemia. Kui oluline on teie jaoks selline esile tõstmine? Igasugune esiletõstmine on oluline. See on nagu jooksu ajal raja kõrvalt ergutatakse - annab jõudu juurde. Kes on teie meelest maailma parim humorist ja miks? Andrus Kivirähk võiks olla minu jaoks. Ilf ja Petrov on supertegijad. Esimesed, kes mulle meelde tulid. Daniil Harms ka, kui ta on humorist.
Loomingulaad erineb silmanähtavalt. Krulli väide on enamvähem see, et ta on arbuja, rohkem arbuja kui pärisarbujad. Ta viib arbujad lõpuni 40-50ndatel. Kirjutab ka vangilaagris, see on huvitav, sest teab, et neid ei avaldata. Alliksaar ja Kross alustavad samamoodi, erijooned näha, aga pole põhimõtteliselt. Paljua rbujaid lugenud, maailmaluulet lugenud. Vene sümbolistid mängivad olulist rolli, mõlemad satuvad NL vangilaagrisse, luuletavad seal, hiljem pääsedes luuletavad ka. Kui pääsevad, siis nende kirjutamisviis muutub ja muutub osalt saranseks esmapilgul: dünaamilised, eksperimenteerivad, mõlema puhul võib öelda, et teevad põhimõtteliselt erinevalt. Kross otsustab kirjutab luuletusi, mida trükitakse, Alliksaar kirjutab luulet, mida ei avaldata. Uussümbolistlik stiil arbujatega seotud. Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi
60ndate luule muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet
,,Sellepärast on luulel sisu kõrvaline asi, ainult riim, sest riim teeb sügavaks. Kes sisu peale rõhku paneb, see võib proosat kirjutada. See on minu arvamine luule sügavusest. Sellepärast on luules peaasi riim. Ja mina arvan, et kui on leitud riimid, siis on ka leitud luule ja tema sügavus, nii et luuletamine on siis naljaasi. Sellepärast peaksid need, kes tahavad luuletajaks saada, ilusaid riime korjama, muidu ei saa neist sügavaid luuletajaid, üks kõik mis keeles nad luuletavad." See nõuanne leidis nii mõnegi poolehoidja, kes täitis oma kaustiku riimidega, jättes luuletiste valmistamise tulevatele päevadele või põlvedele. Ka Tigapuu ise oli agar riimiluuletaja, aga tema tegi seda nii muu seas, ilma et oleks sattunud vaimustusse. Vaidlused luule üle muutusid ikka üksikasjalisemaks ja ühegi väited ei suutnud otsustavalt läbi lüüa. Nõnda see kestis nädalaid, nii et härra Mauruski arvas viimaks tarviliseks kaasa rääkida.
annaabi.ee 
