Raha teenimiseks müüs noor Majakovski oma joonistusi. 1911. a astus ta Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga olles 37 aasta vana. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Looming Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused vanglas Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge, Esimesed luuletused ilmusid futuristlikes kogudes alates aastast 1912. Futurism tähendas Majakovski jaoks protesti vana ühiskonna vastu ja uue vormi otsinguid. Loomingu põhiteemaks uue maailma ehitamine, uue inimese kujundamine.
Contra õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre 9-klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis. Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Ta on töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes, olnud ka Urvaste postiülem ning Urvaste Valla Lehe toimetaja. Pärast seda aga vabakutseline kirjanik ja stsenarist ning kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja Eesti Kirjanike Liitu. Võib öelda, et Contra luuletajatee algas justnimelt Eesti ühest tuntust telemehest- Vahur Kersnast. Nimelt on Contra rääkinud, et Kersna on temast 11 aastat vanem ning kui Kersna veel abiturient oli, korraldas ta Antslas diskosi. Contra soovis temalt alati ühte ja sama lugu ning ühel korral viis ta Kersnale luuletusi. Kersna kutsus teda pärast seda televisiooni esinema, kuid televiisorisse jõudis ta alles kolme aasta pärast, sest enne ei julgenud
Elulugu ja looming Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Gruusias Bagdathis Khutaisi lähedal ja suri 14.aprill 1930 Moskvas. Ta õppis Khutaisi Gümnaasiumis, kuid laste parema koolitamise huvides kolis Majakovskite pere Moskvasse. Majakovski oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused. Pärast vabanemist vanglast, kuhu ta sattus revolutsiooni tegevuse pärast, loobus Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung.
Näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke" ja ,,Ööbiku surm". Oma viimased eluaastad elas ta erakuna Tartus, kartes inimesi. ,,Ta kartis väga inimesi ega tahtnud nendega suhelda. Kord ütles ta mulle, et ta justkui loeb inimeste mõtteid," jutustas Meeta Haldrel ajalehele ,,Postimees" Anna Haava suri 13. Märtsil 1957. aastall. Ta maeti valges kleidis ja valges kirstus Tartu Kalmistule, kus puhkab tema põrm siiani Luule Anna Haava luuletajatee algus on seotud esimese eesti suure naisluuletaja surmaga : kui 1886. a. Kroonlinnas kustus Emajõe ööbiku Lydia Koidula eluküünal, sai avalikkus esimese märgi uue luuletajanna ilmumisest Emajõe kaldal ilmus koidulaulikule pühendatud luuletus, mis kandis allkirjana esimest korda Anna Haava nime. Kaks aastat hiljem andis Haava välja oma esime luulekogu ,,Luuletused" (1888.). Kokku on Haava ilmutanud üheksa luulekogu. ,,Luuletused" (1890.), ,,Luuletused"(1897.), ,,Lained" (1906
* Riigivapi IV klassi teenetemärk 2001 · Tunnustused: * 1966: Juhan Liivi luuleauhind * 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia * 2007: Põhjatähe orden (Rootsi)' Luule: · Rummo alustas luulekatseid koolipõlves, avaldas esimesed värsid 1957. Rummo varane luule on nooruslik ja optimistlik. Nooruslikkuse rõhutamisena võib võtta sedagi, et Rummo kirjutab luuletajatee algul korduvalt just igasugustest algustest. o 1962. a debüütvihik "Ankruhiivaja" - Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus. o 1964. a. "Tule ikka mu rõõmude juurde". Hakkab arenema rahvuslik hoiak, samal ajal tugevnesid traagilised motiivid. Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus..
(Kareva luulekogu eessõna) Palju andis kaasa isa viiulimäng, luuletused Jakobsoni lugemisraamatus ja ,,Kalevipoeg’’, lapsepõlvekodu on andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mis hiljem korduvalt vastukõla leides on ta luulet viljastanud. [3] Anna Haava luulet saab jagada neljaks loominguperioodiks: varajane loominguperiood, loominguperiood peale elu pöördepunkti, ,,Lainetele’’ järgnev loominguperiood ning hiline periood. Varajane loominguperiood algab Anna Haava luuletajatee algusega. 1886. aastal suri Emajõe ööbik Koidula ning Haava avaldas oma esimese luuletuse ,,Koidulale’’. Esimesse loominguperioodi mahtus kolm luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I’’, ,,Luuletused II’ 5 ja ,,Luuletused III’’. Uue luuletajana astus Anna Haava rahva ette sama tagasihoidlikult kui omal ajal Lydia Koidula: kui viimane oli tutvustanud ennast argliku vainulillena, siis Haava tutvustas ennast vähenõudlike nõmmelillena
Kreutzwaldile kirja põhjendamaks neid sõnu, siis Kreutzwald tunnistas enda ,,nõdraks, ekslikuks inimeseloomaks'' ja rõhutas, et tema süda on nii ,,laiaruumiliseks'' loodud ,et kõik parema poole sammuvad asjad seal küllalist asupaika leiavad. Algul ei saanud Kreutzwald Koidula loomingust aru, kuid hiljem mõistab ta Koidula luule omapära ja selle mõtterikkust. Varsti hakkab Kreutzwald Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Seega leidis Koidula temas toe ja vaimustusallika luuletajatee jätkamisel. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks.(Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid...) C.R.Jakobson C.R. Jakobson oli eest rahvusliku liikumise väljapaistvaimatest tegelastest, kes nii nagu Fr.R.Kreutzwald jt. Jannsenite kodust aeg-ajalt läbi astus. Koidulal oli ka Jakobsoniga soe kirjavahetus ning kogu aja oli Jakobson teda toetanud ja aidanud. Samuti on ka teada, et C.R
- tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod - sõnakesksus, tegevuse staatilisus Vene sümbolistlik luule - tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal - vastukaaluks realismile ja naturalismile - sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga - püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil Aleksandr Blok (1880 – 1921) Luuletajatee algus - sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas - kasvas vanavanemate juures - kasvades oli soodne keskkond, ning nende mõis inspireeris Bloki luuletajana, oli turvalise kodu sümboliks - tutvumine juhtivate vene sümbolistidega: *1904.aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele) Venemaa poliitiliste sündmuste mõju - luulekeel muutus lihtsamaks: *helge asendus süngega
korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust. Mõne ajapärast hakkas Kreutzwald Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Kreutzwald oli Lydia Koidula tugi ja vaimustusallikas tema luuletajatee jätkamisel. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. R. Põldmäe ,,Kirjamehi mitmes mõõdus" lk 42-58 15 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson
korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust. Mõne ajapärast hakkas Kreutzwald Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Kreutzwald oli Lydia Koidula tugi ja vaimustusallikas tema luuletajatee jätkamisel. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast 11 kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. 19 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson
annaabi.ee 
