julgenud. Contra sõnul on Kersnal selline anne, et ta oskab otsida sealt, kust keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida ning leiab igasuguseid tegelasi, kes on väga omapärased ja huvitavad. Contra humoorikaid vemmalvärsse on välja antud juba mitu raamatutiäit. Ta harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Contra on abielus ning tal on väike poeg nimega Herbert. Tema huvitav luuletajanimi tuli tema perekonnanime Konnula muundamisest. 3 Looming Contra õppis lugemise ära nelja aastaselt. Tema esimene raamat valmis teises või kolmandas klassis, mis rääkis mereröövlitest. Contra on öelnud: ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Tema esimene luuletus ilmus 15-aastaselt, kuid kahjuks kuulus see luuletus nende hulka, mis põletamisele läksid.
Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe) Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja Friedrich Kreutzwaldiga. Nadd mõjutasod oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengust. ,,siis nuta" Nutaksid, et pilve alla Läinud armastus ja õnn?
Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. C.R.Jakobson C.R. Jakobson oli eest rahvusliku liikumise väljapaistvaimatest tegelastest, kes nii nagu Fr.R.Kreutzwald jt. Jannsenite kodust aeg-ajalt läbi astus. Koidulal oli ka Jakobsoniga soe kirjavahetus ning kogu aja oli Jakobson teda toetanud ja aidanud. Samuti on ka teada, et C.R.Jakobsonilt on pärit ka seni anonüümselt esinenud autori luuletajanimi Koidula, mis tähendab koidu aega. Koostades 1867.a oma ,,Kooli lugemise raamatu'' esimest köidet, tuli C.R.Jakobsonil anonüümse autori kohta Jannsenilt teavet hankida. Sel puhul, kui ta sai nii mõndagi teada, lükkas ta esimese pseudonime L. Blatt otsustavalt tagasi ja esitas omalt poolt vabaduslaulikule sümboolse nime Koidula, mis oma ühiskondliku sisu tõttu sai kiiresti populaarseks. Antti Almberg-Jalava Koidulal oli kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga
mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks.(Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid...) C.R.Jakobson C.R. Jakobson oli eest rahvusliku liikumise väljapaistvaimatest tegelastest, kes nii nagu Fr.R.Kreutzwald jt. Jannsenite kodust aeg-ajalt läbi astus. Koidulal oli ka Jakobsoniga soe kirjavahetus ning kogu aja oli Jakobson teda toetanud ja aidanud. Samuti on ka teada, et C.R.Jakobsonilt on pärit ka seni anonüümselt esinenud autori luuletajanimi Koidula, mis tähendab koidu aega. Koostades 1867.a oma ,,Kooli lugemise raamatu'' esimest köidet, tuli C.R.Jakobsonil anonüümse autori kohta Jannsenilt teavet hankida. Sel puhul, kui ta sai nii mõndagi teada, lükkas ta esimese pseudonime L. Blatt otsustavalt tagasi ja esitas omalt poolt vabaduslaulikule sümboolse nime Koidula, mis oma ühiskondliku sisu tõttu sai kiiresti populaarseks. Peale selle, et ta andis Lydiale pseudonime, aitas ta teha ka teatri asutamiseks
momendi eest, mil ta ei leidnud eneses jõudu, et kohalikule juudinõukogule vastu seista, pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks. Tema tegelaskuju suurimaks müsteeriumiks on Meistri romaani ning Moskva tegevusliini reaalsuse tõene kokkulangevus. Miks tegi Bulgakov sellise ühildumise kahe tegelikkuse vahel, pole teada. Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev, noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi - Vaene all ning krijutas samuti antikirslikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik teda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski - Nimetu all paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu
Tema tegelaskuju suurimaks müsteeriumiks on Meistri romaani ning Moskva tegevusliini reaalsuse tõene kokkulangevus. Miks tegi Bulgakov sellise segunemise kahe tegelikkuse vahel, pole teada. Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev on noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi (Vaene) all ning kirjutas samuti antikristlikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik seda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski (Nimetu) all lõi paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani
trükkides seal ka oma farsi ,,Silmamoondaja". Temast kujunes hea novellikirjanik, tema sulest pärinevad ka esimesed soomekeelsed ajaloolised jutustused, mida avaldas järjeromaanina. Teerajaja oli ka Gummerus, samanimelise kirjastuse asutaja. Kirjutas teose, mida võib pidada esimeseks soomekeelseks algupäraseks romaaniks ülimalt romantilise ,,Ülikud ja alamad" Akadeemilised luuletajad Oksanen ja Suonio A. Oksanen oli A. Ahlqvisti (1826 89) luuletajanimi, mis seisis tema kogu ,,Sädemed" kaanel. Kasutas nime, et eristada oma elutöö kaht erinevat, luuletaja ja teadusmehe poolt. Teaduses => tunnustust vääriv töö soome ja soome sugulaskeelte uurijana, tõusis professoriks ja ülikoolirektoriks. Kirjutas esimese soomekeelse soneti värsitehnilisest huvist. Pidas eeskujuks Runebergi. Tuntuim osa tema luulest on isamalüürika, ,,Savolase laul", ,,Sõjamarss" ja ,,Soome võim" , neis tõstab pead hõimuaade, soomeugri rahvaste suguluse ja
teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J. Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines
annaabi.ee 
