perest perre käima. Tal püsib mure Eesti pärast annetas Estonia ehitamiseks kasuka, sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab, et ta on kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING
Tema kolm pikemat proosateost ,,Käkimäe kägu" (1893), ,,Vari" (1894) ja ,,Nõia tütar" (1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti kõlaproosa alusteosteks. J. Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil. Pere oli vaene ja Juhan ei saanud esialgu väga head haridust. Pelgupaigaks maailma eest leidis ta looduse kodukohas. Nooruses töötas ta mitmes ajalehes ning kirjutas mitu jutustust ja palju luuletusi, mis Eesti rahvale tänapäevani südamelähedane on
enda traagikat: noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu. [2,4] Juhan Liivi isamaaluule on karm ja otsekohene, näeb kõiki hädasid ja painavaid probleeme. Isamaa pärast on Juhan Liiv oma luules kõige rohkem muretsenud. Tema isamaa ei asu ebamaises romantilises kauguses, vaid on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad"). [2,4] Alates 1965. aastast annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat eestikeelsetele luuletustele, mis kannavad endas liivlikku vaimsust. Laureaatide seas on tuntud luuletajad oma luuletusega nagu näiteks Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Ellen 7 Niit ja teised. 2014. aasta laureaat oli Lauri Sommer luuletusega "***Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades...". [5] 4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS 19
Tema haigusest ei saa võitu ka spetsialistid ning mehest saab n-ö vallasant. Sellest hoolimata jätkab Liiv luuletamist (suur osa loomingust on loodud just haiguse ajal). Luuletajal ei ole võimalik aga püsivalt töötada ning tema käitumine muutub üha absurdsemaks. Mees kujutab ette, et on Poola troonipärija ning astub rongile, kust ta aga minema saadetakse. Seejärel halveneb aga tema tervis ning mõne nädala pärast sureb Liiv kopsupõletikku. Hiljem on välja antud Liivi luulepreemiat. Liivi looming jõuab lugejateni tänu ,,Noor-Eesti" tööle. Liivi autobiograafiline luule on väga sünge. Sisaldab eluhädasid ja muresid. Ta on tuleviku suhtes kartlik, näeb tulevikus surma. Kasutab luules palju sümboolikat. Liivi luule on aus, kurvameelne, enesekriitiline ja ilustamata. Tähelepanuväärsemad luuletused: ,,Tulevik" (mereteemaline, mõtiskleb, mida võib tulevik tuua), ,,Kes meeldida tahab" (Liivile polnud teistele meeldimine tähtis, sest kes
tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemäääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti lüürikas, näidates teed XX sajandisse. Üks armastus oli Liisa Gloding. Alates 1965 antakse välja J.Liivi luulepreemiat. "Eesti mullad" - Debora Vaarandi , I preemia. B.Alver (2X) , Juhan Viiding, Viivi Luik , Ellen Niit , Meelis Heinsaar, Paul-Eerik Rummo "Ikka Liivist mõteldes" PILET NR.10 - LEV TOLSTOI ELU JA LOOMING + 1TEOSE LÄHIVAATLUS 1828-1910 ; Sünnib Jasnaja Poljanas( selge põllustik) . Oli mõisaomanik, kõrgaadlik.Oli peres neljaslaps. Ema suri kui ta oli 2aastane. 1837 sureb isa , tegi ta tugevaks. 9aastaselt orb. Laste eest hoolitses üks
Liivil ei ole võimalik 18 püsivalt töötada ning tema loomingut samuti ei avaldata, temast saab vallasant. Kõigest hoolimata jätkab Liiv loomingulist tegevust. Ühel rängal hool kujutab, et on Poola troonipärija. Ta istub rongi peale, aga visatakse välja. See retk paneb ta tervisele ränga põntsu: mõni nädal hiljem sureb ta kopsupõletiku tagajärjel. Liiviga seotud: a) antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai 1965 aastal preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. b) üleriigiline Liivi loomingu etlemiskonkurss. 2 luuletust (Liiv ja preemia saanud autor). Oluline on ülesehituselt, sest sellele pääseb maakonnast ainult üks esindaja
Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. · Ta isoleeritakse Tartu närvihaiglasse. · Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. · Sureb esmaspäeval 18. november 1913. · Liiviga seotud: 1. 1996 ndast antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. 2. Üleriigiline Liivi loomingu etlemiskonkurss. · 1927. andis Tuglas välja ,,Juhan Liivi elu ja looming" 34
annaabi.ee 
