10 algupärast luuletust ja 36 tõlget ,,Eelõitseng" (1918) kõige varasemad värsid 1904-1913 1981 - MU SÜDA LAULAB. aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule ,,Sinine puri" ( 1912) jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealate võimalusi ,,Eluõitseng" ,,Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö:/ ta on aastate hool ja valude töö" (,,Õnne ootel") · Luulemaailm: * minakeskne * küllastatud armastusest * küllastatud looduselamustest * muud motiivid sellesse ei pääse * tundesiirus
“Luule mõjust ja luuleravist” 1) Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud, et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule
kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve (,,Sinine terass"). 4433 Itaalia sonett. Underi loomingu tähtsus:
Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav eluhoog, millesse seguneb vaid harva nukraid toone. ,,Eelõitsengus" ütleb luuletaja: ,, Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö"- Õnne ootel. Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu.
Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi mäkke veeretama, veereb koguaeg tagasi Dionysos- veinijumal Baknat- rõõmsameelne joomar Bakhanaal- joomapidu Prokrestese säng- kõigile ühe suuruse järgi, isikupära arvestamatta Pegasos- luulehobu Parnass- luulemaailm Pygmailon- skulptor, vihkas naisi, armub enda loodud kujusse Narkissos- ilus noormees, armus iseendasse Echo- Kaja Nartsissism- liialdatud enesearmastus Eros- armunoolte lennutaja Charon- paadimees, viib Hadesesse Acheron- hädane jõgi Styx- jumalate jõgi Lethe- unustuste jõgi Olümposel: · Zeus- taeva jumal · Poseidon- mere jumal · Hades- allilma valitseja · Hestia- kodukolde jumalanna · Demeter- vilja jumalanna
ning mured (haigused, sõjad, kuriteod jne), laekas oli ka lootus, tänu sellele suudavad inimesed edasi elada. Moira saatuse jumalanna (kaalud) Acheron hädade jõgi Styx jumalate tõotuse jõgi Leithe unistuste jõgi Charon paadimees sõidutab koolnud (kel raha hammaste vahel) üle jõe sealpoolsusse Kerberos põrgukoer kolme pea ja draakonisabaga Eros (Cupido, Amor) armastusejumalanna poeg, armunoolte lennutaja Parnass luulemaailm/luuletajad Pegasus luulehobu (tiivuline) Odüsseia seiklusrikas elutee Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine kaks võrdselt vältimatut õnnetust Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige
teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus Ellen Niidu looming moodustab kompaktse terviku, tema luulemaailm on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide. Ta ei kirjuta surmast ega ole irooniline, tihti kujutab ta Eestimaa loodust. Ellen Niidu luulesse on lisandunud kirjanduse väärtusskaalas nii tähtis eatu kui ka igavikuline mõõde. Tema luule on kandunud läbi tumedate, irratsionaalsete aastakümnete kaht aja vaimule risti vastupidist väärtust selgust ja hellust ning sealt leiab ka palju heledavärvilisi sümboleid maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen
Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning jätkumisele. Peegeldus ühest maailma nägemise viisist. Luuletab peamiselt argistest asjadest, kodust ja perest, see loob kestvustunnet. Lisapidevus sünnib maailma elusest (maagilisus, nimetud jõud) märke teisest reaalsusest, mis on kogu aeg kohal. See eeldab surmaga seotud maailma. Luule on seotud rahvaluule, muinasjuttude, müütide ja ärkamisaja eesti luulega. Debüüt ,,Kallid koerad" (1979). ,,Kõnelen sinuga kevadekuul"
Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja
annaabi.ee 
