Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile,
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931)
(1904)] ■ „Tahtmatu rõõm“ [„Непреднамеренная радость“ (1907)] ■ „Lume mask“ [„снежная маска“ (1907)] ■ Kuulsaim luule kogumik „Kaksteist“ [„Двенадцать“ (1918)] „Cтихи о прекрасной даме" ■ Hästi vastuvõetud vene sümbolismi maailmas ■ Kujutused unistuste naisest ■ Palve ■ Luule oli musikaalne, müstiline, sümbolistlik „Двенадцать“ ■ Esimesi luulelisi vastukajasid "oktoobrirevolutsioonile" ■ 12 Bolševikust sõdurit Peterburis revolutsiooni ajal ■ Väga vastumeelne, purustas paljusid suhteid ■ https://youtu.be/Y_BNQ0-PX2c Kasutatud Allikad ■ http://max.mmlc.northwestern.edu/mdenner/Demo/poetpage/blok.htm l ■ https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Blok ■ https://www.youtube.com/watch?v=Y_BNQ0-PX2c ■ http://russiasgreatwar.org/media/culture/twelve.shtml ■ https://www.britannica
geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sümbolism - Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, tardunud pilguga näod, saatuslikud surmameeleolud, luukered - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistelisel rannal
huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja
Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsad rokokookunstnikud Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et
Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid. Erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Antonie Watteau Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Flaami päritoluga Antoine Watteau (1684-1721), kes töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. Watteau maalidel on aga sageli kuidagi nukker alatoon. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming.
Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks keskajast ja vararenessanssist. Juugendist alates saab hakata rääkima disainist. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti
õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines
perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile. Liina armastas libahundiks käia see oli parim meelelahutus nisama metsa all joosta. - Kupja-Hans noor kõhetu mees, rehepapi hea sõber, poissmees-orb, kes elas oma talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt,
valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788)
50. Barokiajastu kunstivoolude esindajad: Olustikumaal: Pieter de Hooch Portreekunst: Frans Hals Natüürmort: Willem Ralf, Jan Weenix Maastikumaal: Jacob van Ruisdael 51. Rembrandt maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil 53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokile. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsismi arhitektuuri iseloomustavaks. 54.Jacques Louis David ,,Marat surm" ,,Horatiuse vanne" NB! KLASSITSISM 55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. 56
ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. räigeid värvikontraste, oma meeleolude välendamine, dramaatika, lihtsustatud, üldistatud, graafika/ K.Rotluff „sissesõidutee“ Egon Schiele „perekond“ PÕHJAMAADE RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM 19.saj sai tuge uusromantismi ideoloogiast, eksootika, ürgne primitiivsus, reaalsed objektid või esemed või siis ebatavalised väljamõeldud olendid, SÜMBOLISTID lõid nukraid, igatsevaid, luulelisi unelmaid või süngeid õuduspilte KUNStnikud: A.G. Kallela (lemminkäineni ema) M.Cirlionis (kuningate muinasjutt) RAHVUSROMANTIS: rahva ja ajaloo tegelased kangelastena ja rahvuslike sümbolitena, Norra, Soome, väljendab kollektiivseid ideaale, maalid dekoratiivsed ja rasketes sügisvärvides Kristjan Raud (Kalevipoeg põrgu väravas) Odilon Redon (nuttev ämblik) POSTIMPRESSIONISM KAKS 19.sai lõpp (ees pool järj) Prantsusmaa, sajandivahetuse kunst, lahkhelid impressionistide ja
maalitud; ümberringi oli maalitud veer. Nad ütlesid, et laudlina oli Philadelphiast. Toas oli ka raamatuid, mis lauanurkadele väga korralikult riita olid laotud. Uks oli suur perekonna piibel, pilte täis. Üks oli «Rändaja teekond-», seal jutustati mehest, kes oma perekonna maha jättis, aga raamat ei öelnud, miks. Ma lugesin sealt aeg-ajalt õige palju. Kirjeldus oli huvitav, kuid igavene keeruline. Ühe raamatu nimi oli «Sõpruse ohvrid», see oli täis luulelisi aineid ja laule; kuid ma laule ei lugenud. Siis «Henry Clay kõned» ja dr. Gunni «Koduarst», -- see jutustas kõik, mis teha, kui mõni oli haige või surnud. Oli lauluraamat ja hulk muid raamatuid. Ja toas oli ilusaid ja täitsa terveid õlgpõhjaga toole, -- mitte keskelt lohku vajunud ega välja veninud nagu mõni vana korv. Seintel rippus pilte -- peamiselt Washingtonid ja Lafayette'id ja lahingud ja Soti mägede Maryd; ühe pildi nimi oli «Iseseisvusaktile allkirja andmine»
annaabi.ee 
