· Tema esimene ja ühtlasi ka kuulsaim näidend. Lavastati suure eduga Vanemuise teatris. Järgnevad aastad: "Üleannetu maa"(1977) suurim kogumik, kus on sees peaaegu kõik lühiproosa. "Tüdrukud taevast"(1979) Raamat räägib elust sõja ajal. "Else, Teeba prints" (1982) teda innustas saksa luuletaja Else LaskerSchüleri kannatusterohke elu. Luulekogumik "Õhtusel alleel" (1989) Üks tema parimaid luulekogumikke. Ülekaalus on jällegi romantiline luule. Leiab luuletusi ka kodumaast ja rahvast. "Iisabel"(1992) Käsitletakse mõisteid süü, kohusetunne ning andestamine. Viimane lause "Tundsin end enneolematult rikkana: nad kõik armastasid mind!" Paremad ajad on ees! Promet suri 16.veerbuar 2007 Rahul kõigega! Alati tuleb elada olevikus, mitte minevikus või tulevikus. Lilli Prometi mitmekülgsus: Neli filmi "Roosa kübar", "Tütarlaps mustas", "Ühe suve akvarellid" ja "Pimedad aknad".
kultuurielu juhtfiguur, seotud mitme seltsi ja organisatsiooniga. Ajalehe toimetajana ja kirjanikuna 1882 võttsi üle ajalehe Eesti postimees, kästles palju eestluse probleeme, Laulu ja mängu leht, sellest kujunes raha muusika hariduse edendajaks. Kirjastajana-pidas Hermann põhiülesandeks muusika huviliste varustamist nootidega(eesti kannel, koori ja kooli kannel jne). Kirjaniku ja luuletjana-ta andis välja palju luulekogumikke, kirjutas näidendeid, ta koostas ka esimesena Eesti kirjanduse ajaloo",alustas ka eesti entüklopeedia väljaandmist. Keeleteadlasena-andis välja õpikuid"eesti keele grammatika ja ,,eestikeele lauseõpetus", tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga
Õigem oleks öelda, et kogu Igor Severjanini poeetiline maailm oli algselt kahekordne. Poeet nagu kaaluks kaalu peal head ja halba: ,, Ja kurjuses- hea, ja headuses- kurjus". Poeet ri kiitnud kriitikutele, ta kirjutas neile tapvaid epigramme. Igor Vassiljevits, elanud paljud aastad Eestis, ei teadnud eesti keelt ja tõlkis Vabariigi luuletajaid oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under, Aleksis Rannit. Aastal 1929 avaldati antoloogia ,, Eesti luuletajad" valik tema tõlkest. Eesti liitumine Nõukogude Liiduga äratas luuletaja südames lootust ja võimalusi avaldada Moskvas luulekogumikku väljavalitud luuletustega, tekkis unistus kirjandusreisist läbi Venemaa linnade. Kuid haigus segas Igor Severjaninil mitte ainult plaanide elluviimises, kuid ka evakueerimises Eestist kui algas sõda. Eestis elamine oli kirjaniku jaoks raske
organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile omaaegsele moepillile. 19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber ( 1817 1893 ). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti leeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist " Laulud Sõrvemaalt " I II ( 1864 1867 ) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstidest. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: " Vikne kena kohakene ", " Kiigu, liigu, laevukene " Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus,
sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega. Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte. Keeleteadlasena tundis Hermann muret, et eestlastel puudub ühine kirjakeel. Pakkus välja palju uusi sõnu , millest paljud ongi jäänud meie igapäevasesse kõnepruuki. " haritlane", "õpetlane", "õpilane" Käänetenimed: ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina Heliloojana oli ta väga produktiivne
pool kapellmeister ning 1830. aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. 19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber(1817-1893). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti keeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist "Laulud Sõrvemaalt" I-II (1864-1867) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul - seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstides. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: "Vaikne kena kohakene", "Kiigu, liigu, laevukene", "Mu isamaa, armas", "Kus on mu kallis isamaa?" jt. Tema eestvedamisel toimus 1863. aastal ka Sõrve ilmalik laulupäev, esimene omalaadne Eestis.
kultuuri. Seda hõlbustas põgenikkonna sotsiaalne koosseis, kus oli piisavalt haritud inimesi. Siin käisid loengutega esinemas tuntud vene filosoofid-emigrandid: Nikolai Berdjajev ja Semjon Frank, kirjanikud (nt Nobeli preemia esimene venelastest laureaat Ivan Bunin), poliitikud, näitlejad jne. Pandi alus kontaktidele eesti kultuuritegelastega: organiseeriti eesti luule õhtuid, tõlgiti Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulekogumikke, lavastati eesti näidendeid jne. Suureks sündmuseks terve vene kogukonna jaoks oli Puskini 125. sünniaastapäeva tähistamine 26. mail 1924, millest kujunes hiljem välja iga-aastane traditsioon `Vene kultuuri päevade' näol. See üritus sai eeskujuks Vene pagulaskonnale kogu maailmas. Tavaliselt peeti sel päeval palvusi ja korraldati rahvariietes rongkäike. Rahvamajades ja vabas õhus toimusid kontserdid, esinesid vene rahvapillide orkestrid,
" Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast" hiljem tehakse sellest Eesti esimene ooper ,,Vikerlased" Eevald Aav. Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide,
12. SAJANDIVAHETUSE LUULE (19.SAJAND 20.SAJAND) 1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga) Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks. Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu muutus märgatavalt. Ärkamisaja tähtsad luuletajad surevad, peale kasvab uus põlvkond. Ajakirjade ja ajalehtede arv kasvas meeletult. Luule avaldajateks olid Sakala, Valgus, Virulane, Postimees. Ilmus ka palju kalendreid, luulekogumikke. 1895. ,,Eesti luuletajate album", 1901. ,,Eesti luuletajate lillekimp". Massiliselt hakati koidulat matkima (epigoonlik suund!) Võeti Koidula vaimus endale kirjanikunimesid (La-lõpulised nimed olid väga popid, nr. Tundela) LÜROEEPIKA- tõsisema sisuga, tugineti tihti vanadele müütidele. Eeldas võimekust värsse luua. Seda kirjutasid parema haridusega mehed, nt. J.Tamm, Jakob Liiv. Jaan Bergmann- olulisim ballaadide kirjutaja
annaabi.ee 
