1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980. aastatest peale kirjeldab luule üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Jaan Kaplisnki Kaplisnki luulel on olnud piire avardav tähendus: kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel, väline kirjeldus vihjab vaid kergelt
ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: transsavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989. aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist
Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal
E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud
uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Karl Martin Sinijärve, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. hiljem on ta avaldanud peamiselt proosat, samuti ülevaatlikke aimeteoseid anarhismi ja pungi ajaloost 2007. aastal kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Riigikogu valimistel ja sama erakonna nimekirjas ka 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel. Ta oli Roheliste erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta aga Eesti Keskerakonda. 20. novembril
E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud
ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde. 1986. aastal pälvis romaan nii J
tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist mängu, kõlaseoseid. Töötas välja ainulaadse modernistliku luulekeele. Esimene luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968). · Tema eluajal jõudis publikuni vaid näidend "Nimetu saar"(1966). Paul-Eerik Rummo · Sündinud 1942.a · Debüütkogu "Ankruhiivaja" ilmus esimeses luulekassetis 1962. aastal · Rummo varajane luule on nooruslik ja optimistlik, edaspidi lisandub traagika. · Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem
ühtlasi Kirjanike Liiu juhatuse sekretär, 1989 aseesimees, seejärel Riigikantselei konsultant. Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse. Abielus on ta Viiu Härmiga. (Kalda, 1991) Paul-Eerik Rummo kirjanduslikud huvid ja eeldused avaldusid varakult, soodustavalt mõjus kodune õhkkond, ülikooli ajal kuulumine Artur Alliksaare suhtlusringi. Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Esikkoguni jõudis ta 20-aastaselt luulekassetis ,,Noored autorid 1962". Rummo on võitnud auhindu ülikooli kirjandusvõistlustel ja ka Tartu 1962. aasta luulevõistlusel. Ta võttis osa Tartu Noorte Autorite Koondise tööst, huvi köitis teater ning ülikooli näiteringis lõi P.-E. Rummo kaasa näitlejanagi. (Kalda, 1991) Kirjandusearvustajana ning esseistina on Rummo olnud suhteliselt väheviljakas, kuid mitmes ta sellelaadses kirjutises leidub olulisi mõtteid nii luulest kui luuletamisest. Aastail 1967-1968
Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa” Laiemale avalikkusele tutvustas Moskvas õppivat noort kirjameest 1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a. kuulub Mats Traat Eesti Kirjanike Liitu ning oli ka kuus aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a. nimetati Mats Traat ENSV teeneliseks kirjanikuks. Alates 1985.a. (49 a) on ta ka Maailmakirjanike Akadeemia liige
1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast 17 on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal
Esimene kogu realistlike elupiltidega: ,,Veider soov" (1963). Opositsioonid loomingus: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu- hetk/igavik. ,,Luikede soo. Karussell" (1968), ,,Mustamäe armastus" (1978), ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978), ,,Arvid Silberi maailmareis" (1981 / 1984). 1990ndatel tugevneb rahvuslik meelsus romaan ,,Masendus ja lootus" (1989) Mats Traat (s. 1936) Kirjandusse saabus 1. luulekassetis koguga ,,Kandilised laulud" (1962), kus kõlas tema poeetiline enesekultus. Kirjutanud ka tartukeelset luulet, kosmose luuletusi. Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane
variant 1981, 1984 uus variant. Rõhutatult realismist kaugenemine. Üleminek hilisemale loomingujärgule 80ndate lõpus, "Masendus ja lootus" 1989, peegeldab Siberi aegade kogemusi. 90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see ilmunud 1962, siis esimene retseptsioon see, et siit kassetist torkavad silma kaks autorit Rummo intelligentne linnamees ja keegi "kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad. Erinevalt mõnest teisest, nt Krossist, Traat hakkab proosat kirjutama luule kõrvalt
annaabi.ee 
