Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2
Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse, rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea ädalasaagilisei alus heinu. Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Arengukiirus 1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu püsikluste 2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut 3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas-rebasesaba, kerahein 4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein Heintaimede kasvulaad A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas rebasesaba B: Alusheinad: Valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein ,kasteheinad C: Puhmikulised: punane roosa ristik, lutsern, nõiahammas, timut, harilik aruhein, D: Võsundilised: Muulastiku niiskusolud: A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
kg-1 KA), va päideroo seguvariant (194-199 g kg-1), sest päideroogu oli KA saagis ainult 5-21%. Päideroog ei talu varajases arengufaasis süstemaatilist kolmekordset niitmist. Hübriidlutserni segudes ohtetu luste ja põld-raiheinaga (kõrrelisi kuni 35%) oli proteiinisisaldus kõige väiksem (126-140 g kg-1 KA-s). Hübriidlutserni `Karlu` segukülvide väiksem proteiinisisaldus oli tingitud nädala võrra hilisemast koristamisest. Arengult olid lutsernid koristamisel küll võrdsed, kuid segusse võetud kõrrelised jõudsid vanemasse arengufaasi, misläbi vähenes hübriidlutserni segude proteiinisisaldus rohkem kui segudes hariliku lutserniga. Toorproteiinisisaldus I niites oli usutavas seoses lutserni protsendiga segukülvis (r = 0,73, P < 0,05). Tabel 2. Lutserni-kõrreliste I niite KA proteiinisisaldus g kg-1 Table 2. Protein content of lucerne-grass mixtures in the first cut (g kg-1 DM)
seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel) o Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts (Lens culinaris) ja maapähkel (Arachis hypogaea), o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago). Selts Rosales - roosilaadsed seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised
See aeg on kõrrelistel 5-12 päeva ja liblikõielistel 10-20 päeva. 5. õitsemine algab liblikõ ülevalt alla ja kõrrelistel pähikustes alt üles. Liblikõielised on putuktolmlejad, Kõrrelised aga tuult. 6. Vilja kandmine see algab 7-10 päeva pärast õitsemise algust ja erist kolme astet 1)Piim, 2)vaha ja 3) täisküpsust. Õitsemise algusest kuni seemne täisküpsusest on kõrrelistel vaja 35-105 päeva. Liblikõielistel 80-150 päeva. Kõige kauem Lutsernid ja vähem kitsehernes. Pärast seemne valmimist kõik generat võrsed surevad. Kasvu lõpetavad ka kõik kõrsi ja varsi moodustanud ning õisikuid omavaid võrseid millistel ei valmi seemet. 7. Generatiiv võrsete välja suremine - Pärast veget pikk võrsete ja generat pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja K. Võrsete arengu
· varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, kerahein, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik, sirplutsern, ohtetu püsikluste, päideroog, karjamaaraihein, punane aruhein · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, roog-aruhein Heintaimede jaotus kasutuskestuse alusel · lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes, aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes · Nad on ise head eelviljad paljudele kultuuridele · Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele
Suvel 1-2x mass purustatakse, ädal küntakse mulda Külv kattevilja alla Niite-haljasväetis – haljasväetiskultuure kasvatatakse väljaspool külvikordi: haljasmass niidetakse ja veetakse väetatatavale põllule, kus see mulda viiakse Vahekultuurina – pärast varavalmivate kultuuride saagi koristust külvatakse kiirekasvulisi kultuure või kultuuride segu, mis viiakse mulda sügisel või järgmisel kevadel 53. Tegurid haljasväetiskultuuride valikul. Punane ristik, lutsernid, mesikas haljasväetisena nende kasutamisvõimalusi ja agrotehnika. Enamlevinud liblikõielised: pun ristik, valge mesikas. Tetraploidsed annavad mulda rohkem N kui diploidsed. Punast ristikut kasvatatakse kaheaastase sordina – hilised sordid. Allakülviks kasutatakse varasemaid sorte. Kõige parem tulemus 22...25 cm sügavune künd, enne kündi taimik maha rullida või purustada. Eelistada kevadkündi – suurem saak; vähendab N väljauhtumist. 54
nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse: · väga tundlikud happesuse suhtes peedid, lutsernid, valge mesikas, kanep, peakapsas. ploom, kirss. sõstrad. Neid nim. ka kaltsifiilseteks ehk lubjalembesteks kultuurideks. (sobiv pHKCl 6,5...8) · tundlikud happesuse suhtes suvi- ja talinisu, oder, kaunteraviljad, ristikud, raps, mais, sibul, kurk, salat, õunapuu, pirnipuu, maasikas. Optimaalne pHKCl 6...7. · vähemtundlikud happesuse suhtes rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6.
annaabi.ee 
