"Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast Illustreeriv materjal. [7] [8] Kasutatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11.2017) 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11.2017) 3. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4in%C3%A4m%C3%B6inen (11.13.2017) 4
nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
· Klaverisonaat F-duur (1893) Kooriteosed ja kantaadid: · "Armastav" · Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"(1898) · "Laul Lemminkäisele" (1894) · Kantaat "Tule sünd" (1902) · "Vabastatud kuningatar" (1906) · "Jäägrimarss" (1917) · "Oma maa" (1918) · ,,Hümn" (1925) · "Väino laul" (1926) Lauluhäälele ja orkestrile: · Seitse Runebergi laulu klaveri saatel (1891) · "Koselaskuja mõrsjad" (1897) · "Luonnotar" (1913) Soololaule klaveri saatel: · Viis jõululaulu klaveri saatel (1895-1913) Mitmesuguseid helitöid: · Vabamüürlaste rituaalimuusika (1927) jpm.
1907 “Kaheteistkümnes öö”1909 Lauluhäälele ja orkestrile “Öine ratsasõit ja Arvid Järnefelt: “Surm” Seitse Runebergi laulu päikesetõus”1907 1911 klaveri saatel 1891 In memoriam, leinamarss W.Shakespeare: “Koselaskuja mõrsjad” 1897 1909 “Torm”1925 “Luonnotar” 1913 “Okeaniidid”1914 Kammermuusika Soololaule klaveri saatel Sümfoonia nr.5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel 1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sonaat viiulile ja klaverile, Mitmesuguseid helitöid Sümfoonia nr.7, C-duur E-duur 1915 Vabamüürlaste
1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised. Nii otsiski ta endale koha kuhu kodu ehitada, 1904. aasta suve lõpuks oli see valmis. Esialgu ei sündinud uues kodus ühtki suurteost, pealegi oli heliloojal pidevalt vaja kontsertreisidel käia ja tal polnud mahti töösse süveneda. Sibeliuse elu peateeks võib nimetada aega alates 1905. aastast. Pingsa süvenemise ja tööga sündis viis sümfooniat ja rida muid teoseid nagu ,,Luonnotar", ,,Tapiola" ja keelpillikvartett Voces intimae. Jean Sibelius jõudis maailmakuulsuse tippu aastatel 1905-1926, käis reisidel, võttis aktiivselt osa oma teoste esitamisest. Ise nimetas ta Inglismaad oma kuulsuse hälliks ning rahvusvahelise kuulsuse lähteks võibki nimetada detsembrit 1905. aastal, kui ta dirigeeris Inglismaal. Jean Sibeliuse kuulsus jõudis ka Ameerikasse, kus mängiti samuti tema teoseid. 1913. aasta 27. mail saabuski Jean Ameerikasse
W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, B-duur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, f-duur 1893 Kooriteosed ja kantaadid "Armastav" Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"1898 "Laul Lemminkäisele" 1894 "Tule sünd" 1902 "Vabastatud kuningatar" 1906 "Jäägrimarss"1917 "Oma maa"1918 Hümn"1925 "Väino laul" 1926 Lauluhäälele ja orkestrile Seitse Runebergi laulu klaveri saatel 1891 "Koselaskuja mõrsjad" 1897 "Luonnotar" 1913 Soololaule klaveri saatel Viis jõululaulu klaveri saatel 1895-1913 Mitmesuguseid helitöid Vabamüürlaste rituaalimuusika 1927
Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd", 1902 ; ,,Vabastatud kuningatar", 1906 ; ,,Luonnotar ", 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile ,,Torm"; ballettpantomiim ,,Scaramouche" jt.). 11 3.SIBELIUSE LAULULOOMING Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud kaugemat, kuid samuti tähtsat loomingulist valdkonda , kui me tavaliselt teame. Sibelius ise uskus oma soololaulude tulevikku ja pidas neid
annaabi.ee 
