või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24). TSITEERIMINE Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8). TSITEERIMINE Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile” 2003:8) TSITEERIMINE Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud
Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis kujutab senini pühaks/tabuks peetut. Massikultuuri uudne nähtus on rahvapärast lauldavat luulet kirjutav Contra. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alli Lunter ,,kirjanduse modernistlikud suunad'' , 2001 2. Alli Lunter ,,maailmakirjanduse õpik'' , 2003
meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna "Meenutuseks lugejale") · A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. · Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Lisalinke · http://www.veinotte.com/baudelaire /baudelaire2.htm · http://baudelaire.litteratura.com/?rub=galerie · http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Baudelaire
austustavaldava hulga teel. Miks siis mina, hardund süda sees, oma elu andma olen valmis tema ainsa hingetõmbe eest? Katkendid V.Majakovski poeemist "Vladimir Iljits Lenin" 1924 V. Majakovski. Poeemid.ERK.1955 Kasutatud kirjandus : · http://www.marxists.org/glossary/people/m/pics/mayakovsky-vladimir.jpg · http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B6/B6_9.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Mayakovsky · ,,Kirjanduse modernistlikud suunad" Alli Lunter (2001) · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen (1999)
1924. aastal asutati ajakiri "Sürrealistlik revolutsioon" ja Sürrealismi Uuringute Büroo, mis tegeles andmete kogumisega alateadvusliku tegevuse arendamiseks. Sürrealism on moodsa kirjandusvooluna olnud elujõuline, kestnud tesite kirjandusvoolude kõrval tänapäevani. Sürrealism on ka oluliselt mõjutanud absurdikirjandust. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki Jüri Talvet "Maailmakirjandus" 2.osa, 1999 Tallinn Alli Lunter "Kirjanduse modernistlikud suunad", 2001 7
Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264) Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: `'Modernism.. sai alguse juba valgustusajal..'' (Lunter 2003: 8) Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Refereerimine Kirjavahemärgid Ühelauselise tsireerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti. Mitmelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti. Mis on plagiaat?
Arbenin, kes ise kunagi oli silmakirjaliku seltskonna musterkuju, on langenud nüüd ise selle seltskonnelu ohvriks. VÔTMATA TEEMAD SIDUDA TEKSTIÔPETUSEGA Romantikute Byroni, Shelley, Petöfi, Heine luule Pu`skin, jutustus, muinasjutt, "Jevgeni Onegin" Vennad Grimmid ja Andersen Hugo, "Jumalaema kirik Pariisis" MKL-i tekstid Konfutsius, Villon, Th.More "Utoopia", Schiller "Kinnas", Merimee "Mateo Falcone" 10. kl. kirjanduse eksam kordamisküsimused ôp. Alli Lunter 1. Maailmakirjanduse perioodid, nimetus, aeg ja tähtsamad autorid kuni realismini. 28 2. "Gilgame`s", mis rahva eepos, vanus, peategelase lühiiseloomustus (missugune oli, mida ihkas, mis oli tema jaoks ületamatu). 3. Vana Testament, vanus, algkeel, mis rahva pühakiri algul. Moosese I raamat teada Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu, Noa lugu, Jaakobi ja Eesavi lugu. 4
ülesehitamisel. Avalikel esinemistel demonstreeriti müraluuletusi, abstraktseid foneetilisi luuletusi, esitati simultaanset luulet (kolmes keeles ühel ajal) jne. /---/ Esindajad: T. Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952). Allikas: „Kirjanduse modernistlikud suunad. Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg
annaabi.ee 
