Luminofoorvalgusti skeemi montaaz Luminofoorvalgusti skeem koosneb madalrõhu-luminofoorlambist, starterist, drosselist ja kondensaatorist. Luminofoorvalgusti skeemi toiteks on faasipinge 230 V. Luminofoorlambil endal pole nimipinget, sest lamp süüdatakse võrgupingele vastava süüteseadise abil, mis tavaliselt paigutatakse valgustisse. Peamised süüteseadise osad on drossel, mida kasutatakse ballasttakistiks ja starter. Drossel on vajalik luminofoorlambi süütamis- ja põlemisprotsessi stabiliseerimiseks, starter aga luminofoorlambi süütamiseks. Kondensaatoreid kasutatakse luminofoorvalgusti raadiohäirete kõrvaldamiseks. Luminofoorlambi kinnises kolvis (toru- või muukujulises) asub kaks elektroodi (kuumelektroodi), väikeses koguses inertgaasi (näiteks argoon) ja tilk elavhõbedat. Valgusvoo spektraalkoostise parendamiseks kantakse lambi kolvi sisepinnale luminofooraine kiht. Starter koosneb väikesest kolvist,
alumiiniumi asendamiseks lahustub amalgaamis ühe uut alumiiniumi. Alumiiniumkonstruktsioonide jaoks võib selline protsess viia lühikese ajaga katastroofiliste tagajärgedeni. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Luminestsentslampides on valgusallikaks elektrilahendus elavhõbeda aurudes, selle valguse UV osa transformeeritaks nähtavaks lambikolvi pinnale kaetud luminofooride poolt. Erinevalt hõõglambi pidevast spektrist ei ole luminofoorlambi spekter pidev: ta sisaldab nii elavhõbeda kiirgusjooni kui luminofooride kiirgusribasid. Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus
gaasiga kaargaaslahenduslamp. Ksenoonlamp leiutati 1940. aastal Saksamaal. 1951. aastal hakkas Osram neid tootma. Lampe kasutatakse filmiprojektorites, prozektorites, autode esituledes jm. 5. LED Valgusdiood ehk LED (Light-emitting diode) pooljuhtdiood, mis asub epoksüvaigust kapslis ning kiirgab valgust. LED-tehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et mitmes valdkonnas on see võetud kasutusele hõõglambi, neooni ja luminofoorlambi parima alternatiivina. Peamisteks eelisteks alternatiivide ees on valgusdioodil suurus ja väga väike energiatarbivus, ning kuna valgusdioodid muudavad peaaegu kogu toodetava energia valguseks, siis on nende valgus väga hele ja intensiivne. Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb
organismis ebasoovitavad muutused: unehäired, suurem unevajadus, lünklik uni, varajane ärkamine, väsimus, liigsöömine, soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur
organismis ebasoovitavad muutused: unehäired, suurem unevajadus, lünklik uni, varajane ärkamine, väsimus, liigsöömine, soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur
Hawksbee hõõrus klaastoru soojendatud paberiga, toru laadus nii tugevasti ja kui talle sõrm lähendati, tühjenes nähtava ning kuuldava sädemega. Hawksbee pumpas torukujulisest klaasnõust õhu välja ja hõõrus klaasi. Nõu sisemus hakkas helendama, eriti sõrme lähedalt, kui ta vedas sõrmega piki klaasi välispinda. Helendus tekkis ka siis, kui Hawksbee tõmbas hõõrutud lahtise klaastoruga mööda õhutühja nõu seina. Selles katses oli tegemist luminofoorlambi kauge eelkäijaga. Elektri uurimiseks tehti veel palju katseid. Põhilisteks elektriuurijateks oli William Gilbert, Otto von Guericke, Benjamin Franklin ja veel paljud teised teadlased. Nii avastati ja leiutati palju asju mis on ka tänapäeval kasutusel ehkki teisel kujul. 2. Lühis Voolutugevus elektrivõrgu juhtmetes sõltub elektrivõrgus töötavate elektriseadmete võimsusest. Voolu toimel juhtmed soojenevad. Juhtmes eralduv soojushulk sõltub
5.3 Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele Teoreetilise teadmisi töö juures otseselt vaja ei läinud, kuid kui sai diskuteeritud teiste elektrikutega, siis sai ka teoreetilisi teadmisi kontrollida nendega ja ma hätta ei jäänud ma arvan.Ma üritasin ka ikka alati küsida teistelt töötajatelt alajaama erinevate osade kohta, et ennast harida. Samuti vahetasime me vahepeal firma kontoris luminofoorlampe ning seal oli vaja küll natukene ikka teada luminofoorlambi ehitust(valgustus tund koolis). Kuid tööde juures jah otseselt ei läinud vaja teadmisi, vaid rohkem oli vaja füüsilist jõudu ning montaazi juures käte osavust ning numbrite tundmist. 5.4. Hinnang praktikale koolis Kooli praktikatest läks kõige rohkem vaja montaazi praktikat, kus sai harjutatud skeemide ühendamist jne. Lukkseppa praktikat eriti ei olnud vaja praktika juures, sest metalle me ei töödelnud
hõõglampidel.Luminofoorlambid jagunevad madalrõhu-(rõhk kolvis alla 100 Pa = 0,001 ata) ja kõrgrõhu-(rõhk ligikaudu 100 Kpa = 1 ata) luminofoorlampideks. Kõrgrõhuluminofoorlampe kasutatakse peamiselt tänavate ja väljakute valgustamiseks ning tööstushoonetes sisevalgustuse otstarbeks. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse teki- tamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. Luminofoorlambid on valguse- spektrilt hõõglampidest paremad. Seetõttu suureneb nägemisteravus ja eraldamiskiirus. Need lambid avaldavad positiivset füsioloogilist toimet 28 organismile tervikuna. Nende spektris on rohkem ultraviolettkiiri kui hõõglambi spektris.
Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse tekitamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused . 1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest kehast voolu juhtiva koe kaudu. Põletus on elektrienergia soojusenergiaks ülemineku tulemus.
annaabi.ee 
