kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 20. Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub? Spektrijoonte intensiivsust uurides leiti, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 21. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. See tekib luminofooride kiirgamisel. 22. Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus? Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul
- Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Tekib valguse kiiritamise tulemusel.
keskkonnas, kus toimub aine ergastamine. 14. Mis on spontaanne kiirgus? on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. 16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega. 17. Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ? kasutatakse neid laserkeevituses ning -lõikamises, aga ka spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. Nõrgemaid laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD lugejates
sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see tähendab, et nad helendavad sellepärast, et on kuumad. Kuid kõik valgusallikad ei ole kuumad. Süvamerekalade ja teisete organismide helendamist põhjustab neis toimuvates keemilistes reaktsioonides vabanev energia. Niisuguste valgusallikate, valgust nimetatakse luminestsentsiks. Mida kaugemal on valusallikas, seda tuhmim näib valgus. See tuleb sellest, et valguslained levivad valgusallikst igas suunas. Järelikult, mida kaugemale on valgus levinud, seda suuremale pinnale ta jaotub. Paljud tähed on eredamad kui Päike, aga selleks ajaks, kui nende valgus meieni jõuab, on see jaotunud nii suurele pinnale, et täht ei näi küünlast eredam. Valguskiired, valguse sirgjooneline levivime Valguse levimine on füüsikaline nähtus
· Kui moodustada nimetatud juhtivusmaterjalidest kahekihiline kontakt, saadakse tõkkekiht, mida nimetatakse p - n siirdeks. 14 POOLJUHTELEKTROONIKA. DIOOD, TRANSISTOR, KIIP. VALGUSE KIIRGUMINE. LASER. LUMINESSENTS Et aatom hakkaks kiirgama , tuleb talle anda teatud hulk energiat. Kiirates annab aatom saadud energia ära. Aine pidevaks tasakaalustatud helendamiseks on vaja energiat anda väljastpoolt pidevalt juurde. Luminestsentsiks nimetatakse mittetasakaalustatud valguskiirgust, kus kehad mingi välisteguri toimel emiteerivad ja kus kiirgus jätkub peale mõjuteguri kadu . See kestvus on palju suurem valguse lainesagedusele vastavast ajast. Luminessents ilmneb aine aatomite siirdumisel suurema energiaga ergastatud olekust väiksema energiaga olekusse. Hääbumisaja kaudu jagatakse luminessents tinglikult fluoressentsiks ja fosforessentsiks. Viimasel on hääbumisaeg pikem.
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
· UV-kiirguse tehisallikas on kvartslamp. UV-kiirgus kutsub esile paljude ainete helendumisi e. luminestsentsi. · Röntgenkiirgust kasutatakse mitmekümne millimeetrilise paksuse metalli skanneerimisel. 3. luminestsents analüüs seotud kiirtega o paljudel ainetel on omadus UV-kiirguses ja röntgenikiirte toimel helendada kiirata valgust. Sellist helendumist nimetatakse luminestsentsiks. Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents. Seda rakendatakse keemilisel teel värvistatud teksti nähtavaks muutmisel, samuti piima, sülje või mõne muu ainega kirjutatatud teksti nähtavaks muutmisel. 4. kemoluminestsents
ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
vastav lainepikkus ja T kiirgava keha temperatuur. 99 11.6.2. Luminestsents Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille tekkemehhanism on teistsugune kui soojuskiirgusel. Samas spektripiirkonnas kui soojuskiirgus, esineb ka kiirgus, mis pole tingitud keha kõrgest temperatuurist. Seda kiirgust nimetatakse luminestsentsiks. Näiteks teleri ekraanil tekkiv valgus on just luminestsents. Kuna nähtav luminestsents esineb palju madalamatel temperatuuridel kui nähtav soojuskiirgus, siis nimetatakse luminestsentsi hellitlevalt ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral toimub kiirgus ikka elektronide üleminekutel suurema energiaga olekust madalama energiaga olekusse. Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks
annaabi.ee 
