Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. 3
Kuid olukord võib olla ka vastupidine, sarnaselt vihmale võib tihedas okaspuupuistus (näit. kuusenoorendik) suur osa lumest jääda puude võradesse ja puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikate kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad. Metsa mõju piirkonna veereziimile: Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda
suurem ruumerisoojus ja väiksem soojusjuhtivus). Jne jne... 15) Mulla külmumine (ja sulamine?) Pikemaajalisel temperatuuri püsimisel alla 0 C° külmub pinnases leiduv vesi ja liidab pinnase tahked osad kompaktseks kõvaks massiks külmunud pinnaseks. Et pinnase vesi ei ole destilleeritud, vaid moodustab mitmesuguste soolade ja hapete lahuse, siis pinnas külmub alla 0 C° juures. Pinnase külmumine sõltub koha kliimast, ilmast, lumikattest, reljeefist, pinnase termilistest omadustest jne. Märg pinnas külmub hiljem ja vähem kui kuiv, sest tema ruumerisoojus ja soojusjuhtivus on suuremad kui kuival pinnasel. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata.
Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogust metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale. Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Metsa mõju piirkonna veereziimile. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – Sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud
ni. tardkivimite intrusiividega. Küll võib leida pealiskorra kivimites mitmesuguseid settelünki Alates 1866. a. katkematult töötanud Tartu ilmajaama andmeil vabanes ja nendega seonduvaid põiksusi, samuti lõhesid ja muid tektoonilisi struktuure. sajandivahetusel Tartu ilmajaama andmeil vabanes sajandivahetusel Tartu ümbruskonna maapind lumikattest tavaliselt aprilli keskkpaigaks, siis järk-järgult on see nihkunud ligi 2 Vendi ladestu nädala võrra varasemale ajale ja viimase kümnendi pehmetel talvedel on kogu Eesti ala Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu, mis kujunes Põhja- ja jäänud lumeta juba märtsis. Tartu ümbruses oli pikim talv 1941. a., mil lumikate püsis 149 Kirde-Eestit haaranud ulatuslikus magedaveelises veekogus umbes 600 kuni 570 miljonit päeva ja lühim 1921. a
kliimatekketegurite toime sarnasus ja muutuste ühte üldsuund · Kevad taimekasvu algus (t> +5 kraadi) · Suvi aktiivse taimekasvu algus (t>13) · Sügis - aktiivse taimekasvu lõpp (t< +13) · Hilissügis taimekasvu lõpp (t< +5) · Eeltalv esimesed külmailmad, esimene lumikate · Talv püsiva lumikatte teke · Kevadtalv lume sulamise algus · Varakevad maapinna vabanemine lumikattest ,,Jaanuaris oli 3 kraadi üle normi." Looduses ei ole normi. Tegelikult sõna norm tuleks asendada keskmisega. Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis algab suvi mai lõpus Mida lõunapool, seda rohkem suve. Tallinna ja Tartu vahe on 10 päeva. Tartus on suvi pikem. Talveperioodi keskmine kestvus. Erinevused on ligi kuu aega. Mida mandrilisem, seda kauem lumikate püsib. Ida-Eestis 150 päeva Aasta keskmine sademete hulk. Maailma suhtes on Eesti suhteliselt keskmine. 600-700 mm sajab Eestis keskmiselt
oder) kas otsekülvi meetodil või minimeeritud pindmise harimise foonile tavakülvikuga. Üldlevinud on teadmine, et talivilju peab väetama siis, kui muld on tahenenud ja vegetatsioon alanud. Selleks ajaks on aga ootamas hulk teisigi olulisi töid. Tööpinge ajaliseks hajutamiseks pakuksin välja taliviljade varajasema väetamise, tuginedes seejuures Kuusikul 1990. aastal läbiviidud uurimusele. Põllud vabanesid tol aastal lumikattest veebruari lõpus, muld sulas märtsi lõpus. Talivilja lämmastikuga (ammooniumnitraadiga) pealtväetamist alustasin 1.märtsil. Nädalaste vahedega tegin seda erinevatel katselappidel kuni 4.maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks lumesaju periood (15.märts), kui väetamine jäi ära. Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik. Kui väetamata variandis andis talirukis 'Vambo' vaid 3500 kg/ha teri, siis 200 kg ammooniumnitraadi mõjul suurenes saak 1790
kuusenoorendik) suur osa lumest jääda puude võradesse ja puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikatte kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale. Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Lumi on väga väikese soojusjuhtivusega, (ca 10 korda väiksem kui mullal) ja seepärast väldib kohev lumikate maapinna külmumist. Näiteks kui püsiva külma korral (-20...- 25 kraadi) võib maapind külmuda 50-100 cm sügavuseni, siis 20 cm tüseduse, koheva lumikatte
Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele. Reeglina koguneb kevadeks lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld alati vähem külmunud kui lageda ala muld ning on lume sulamise ajaks sageli juba sulanud. Lumevesi imbub sulanud, kobedasse metsamulda kergemini. Lagedal alal on lume sulamise ajal muld veel külmunud ja lume sulamisest tekkinud vesi voolab ära mööda maapinda. Seega läheb suur osa veest taimekasvatusele kaduma. Kui lumi sulab kiiresti, põhjustab äravoolav vesi mulla erosiooni ja üleujutusi jõgedes
annaabi.ee 
