..2,6 cm pikkuseks § Suguküpsuse saavutavad 3...4 aastaselt Levik § Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud § Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava
Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp: alushein. Kasutus: Ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui poolvarjulisele alale. Komponent pikaajaliste karjamaade
Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool. · Arvukus Tähnikvesilik on Eestis sage. · Ohustatus ja kaitse Et tähnikvesilik väldib avamaastikke, siis mõjub talle halvasti metsade pindala vähenemine. Palju isendeid hukkub ka talvituspaikades külmadel ja lumevaestel talvedel. Tähnikvesilik kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Elupaik ja -viis Elab leht- ja segametsades, niisketes ja varjulistes paikades, avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes,
Kui näiteks Põhja-Jäämere hüljestele jääb ehk võimalus otsida jääd avaookeanilt, hüljates oma 14 nüüdseks välja kujunenud asualad, siis maismaaga ümbritsetud jäätuvate merede ja järvede hüljestel pole kusagile siirduda. Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3 3 Jüssi, Mart. 2010
Külviaeg : · Parim aeg vahetult peale seemnete valmimist. · Kõige sagedamini kevadel ja sügisel. · Kevadel külvatakse stratifitseeritud seemned ja kiiresti idanevad (1-4 nädalat) seemned. Kevadine külv tuleks teha esimesel võimalusel, et taimed saaksid alustada kasvu ja sügiseks koguda jõuvarusid. · Sügisese külvikorral ilmuvad tõusmed kevadel varem ja on sügiseks tugevamad, ei ole vaja stratifitseerida. Külmakahjustuste vältimiseks tuleb lumevaestel talvedel peenrad katta. Oht närilised, eriti: tamme, pähklipuu, sarapuu, õunapuu, hobukastani, männi, seedermänni jt. külve. · Talvel võib külvata ka otse lumele ja seda tehakse detsembris - jaanuaris enne ettevalmistatud maa-alale, mis on tähistatud. Talvel külvatakse elupuu- , kuuse-, kase-, lepa-, kuslapuu-, ebajasmiini-, sireli-, jt. seemneid. · Suviseid külve kasutatakse selliste seemnete puhul, mis kiiresti kaotavad idanemisvõime, nagu pappel, paju, jalakas.
hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma (Ageeta OÜ veebileht 2008). Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil. Tõhusad on suvised pealtväetamised (eriti täiskasvanud taimede puhul enne ja peale õitsemist). Vegetatsiooniperioodil pealtväetatakse mitu korda. Väetamine lõpetatakse augustis, et võrsed kasvu lõpetaksid ja talveks valmistuksid. Lumevaestel talvedel on soovitatav tuhkpuud kuuseokste või kuivanud lehtedega atta (Ageeta OÜ veebileht 2008). Haigustest võib välja tuua tuhkpuu-koorepõletiku (Phompsis cotoneastri), mis toob kaasa võrsete kuivamise alates tipust. Samuti võib okste koorel näha kärbumislaike. Põletiku leevendamiseks tuleb nakatunud võrsed eemaldada ning parandada kasvutingimusi (Hansaplant OÜ veebileht 2016). 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran 17.1 Kirjeldus
Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma. Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil. Tõhusad on suvised pealtväetamised (eriti täiskasvanud taimede puhul enne ja peale õitsemist). Vegetatsiooniperioodil pealtväetatakse mitu korda. Väetamine lõpetatakse augustis, et võrsed kasvu lõpetaksid ja talveks valmistuksid. Lumevaestel talvedel on soovitatav tuhkpuud kuuseokste või kuivanud lehtedega atta. Haigustest võib välja tuua tuhkpuu-koorepõletiku (Phompsis cotoneastri), mis toob kaasa võrsete kuivamise alates tipust. Samuti võib okste koorel näha kärbumislaike. Põletiku leevendamiseks tuleb nakatunud võrsed eemaldada ning parandada kasvutingimusi. 37 KAUNIS DEUTSIA (Deutzia gracilis) Joonis 15
annaabi.ee 
