Looduskoormused 2) · lumekoormus*) 0,6 (0,2) 0,5 0 · tuulekoormus*) 0,6 0,5 0 Temperatuur*) 0,6 0,2 0 *) Märkus Teatud geograafilistel aladel võivad kehtida ka teistsugused suurused 2) Normis on antud lumekoormuse kombinatsiooniteguri 1 suuruseks 0,2. Arvestades Eesti lumeolude erinevust Kesk- ja Lääne-Euroopa maadega võrreldes, on õigem kasutada 1 = 0,5. ... 9.4.6 Materjalide osavarutegurid (1) Materjalide ja toodete omaduste osavarutegurid on toodud vastavate ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 2...7. Projekteerimise alused 33 9.5 Kasutuspiirseisund 9.5
Pinna suurusest tulenevat vähendustegurit ei rakendata. Võimalik vee kogunemine katusele arvestatakse koormusena. Rõhtkoormused qk (kN/m) Inimeste põhjustatud rõhtkoormused (antud tabelis) Seintel arvestatakse rõhtkoormust rakendatuna käsipuudega samale kõrgusele, kuid mitte kõrgemale kui 1,2 m. Rahvakogunemiskohtades (staadionid, tribüünid, konverentsi- ja peosaalid vms) võetakse rõhtkoormus rühma C5 järgi. Lumekoormus lumekoormus on muutuvkoormus. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju ning lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaikse ja tuulise ilmaga. Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Eriprobleeme kõrgemalt katuselt madalamale libiseva või kukkuva lume löökkoormust, jääkoormust ja horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on: · kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m²
1.4. Kiirusrõhu arvutus [9]...............................................................................................8 2.1.5. Välispindade mõjuva tuulerõhu määramine [5]........................................................9 2.1.6. Sisepindade mõjuva tuulerõhu määramine [5]..........................................................9 2.1.7. Netorõhk katusekonstruktsioonidele [5]...................................................................9 2.2. Lumekoormuse arvutus [4]............................................................................................10 2.3. Omakaalukoormuse arvutus [3].....................................................................................10 ...............................................................................................................................................10 2.4. Kombinatsioonide arvutus profiilpleki peale [2]...........................................................10
ja vastama materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist. Kuna tegemist on olemasoleva hoonega, siis tuleb kõik mõõdud täpsustada ehitusobjektil. Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud.
2.1.2. Tuulekoormus katusele e=min(61,6;26)=26 Cpe,10 väärtused Tuul puhub küljelt: F: -1,7 G: -1,2 H: -0,6 I: - 0,3 J: - 0,3 Tuul puhub hoone otsast: F: -1,6 G: -1,3 5 H: -0,7 I: -0,5 Lõplik maksimaalne rõhk katusele (kN/m2) 2.1.3. Lõplik tuulekoormus seintele a)tuule surve 6 b)tuule imemine 2.2. Lumekoormus katusele Vastavalt asukohale, milleks on Tallinna tööstuspiirkond, on lumekoormuse normsuuruseks maapinnal Sk=1,5 kN/m2 Kuna hoone on köetav, siis kasutame kahte koormusvarianti: a) lumi katab ühtlaselt kogu katuse pinda b)lumi katab ühte poolt katuse pinnast. Meil on katuse kalle 5°, seega lumekoormuse kujuteguridon 1=0,8; 2=0,8 Lumekoormuse normsuurus s=sk x 1(2)=1,5x0,8=1,2 kN/m2 Koormusvariant a: 7 Koormusvariant b: 2.3. Omakaalukoormus Katusekonstruktsioon koosneb katusekattest, profiiplekist, sidemetest ja
võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral. Kui ei ole teisiti määratud, võetakse väärtuseks .
6.4. Tarinditele mõjuvad koormused Kandetarinditele ja sõlmedele mõjuvad jõud ja koormused arvutatakse põhiprojekti vastavas osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 . Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-1:2002. Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1.5 kN/m2. Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.6, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21.0 m/s. 11 7. ERIOSA 7.1. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus on tsentraalne tagatud kohalikust veevõrgust vastavalt tehnilistele tingimustele.
60 120 120 60 130 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 Parapetiga katuse lumekoormuse kujutegurid, katuse kalle 0º 1 = 0,8 w = 2x0,7/1,5 = 0,93 Normatiivne lumekoormus katusele qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2 qskw = sk · w = 1,5 · 0,93 = 1,4 kN/m2 Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 - ühtlasest koormusest 1: M3 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F1 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M3 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F1 = 0
Töökindlusklass: RC3. Järelevalvetase: IL3. 4.1.1. Kasuskoormused [6] Ruumi liik Kasutusklass qk, kN/m2 Qk, kN Põrandakoormused, C1 3,0 4,0 ruumid Põrandakoormused, C5 7,5 4,5 aula/spordisaal Katusekoormus, H 0,75 1,5 mittekäidav 4.1.2. Lumekoormus [7] Maapinna lumekoormuse normsuurus: qk=1,50 kN/m2 Avatustegur: Ce=1,0 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] Tuulekiiruse baasväärtus: vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus: qref=276 N/m2 Maastikutüüp: II 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] Kvaliteedi aluseks on võetud Tarindi RYL 2010 ja ViimistlusRYL 2000. Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele
ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus maapinnal (saartel 0,7 kN/m2; kõrgustikel 2,0 kN/m2; mujal Eestis 1,5 kN/m2), Ce – avatustegur (NA), Ce – soojustegur (NA). ψ 0 =0,5 – lumekoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur. KOKKU q8,k=1,2∙0,5=0,6 kN/m2
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
15 Joonis 12. Aastakümneid tagasi tulbastatud pärnade tüved Laiuse kirikupargis on õõnes; mädaniku levik on mää- ratud katsepuurimisega. Praeguseks on pärnad tulbastatud teist korda. Foto: Veiko Belials • Tulbastamine jätab puu nälga. Puu lehes- ja raskemaks muutudes võivad need murduda tik toidab kogu puud, sh juuri (meenuta puu kas iseenese raskuse, tuule või lumekoormuse võrdlust liivakellaga!). Kui võra eemaldatakse, tõttu; lahtimurdumisega kaasnevad koore- ja jäävad juured nälga ning hakkavad surema. Vä- tüverebendid, mis omakorda suurendavad henenud juurestik ei suuda puud varustada vee seenhaiguste riski. Rebendid võivad tekkida ka ning selles lahustunud mineraalainetega ning juba ladva lõikamise käigus.
Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maa- pinnal olevast lumekoormusest. Lamekatustel on normatiivne lumekoormus üldiselt 0,8..1,2 kPa, mis võrdub seisnud lume puhul ligi 40…60 cm paksusega. Ilmade soojenedes lumekoormus ei suurene, lumi vajub kokku ja tiheneb, kuid mass ei muutu
varikatustega, mille kattematerjaliks oli valtsplekk. Harvem esineb ka dekoratiivsetel puitkonsoolidel varikatuseid, eriti omased on need näiteks just raudteearhitektuurile. Varikatused esinesid 2/3 uuritud hoonetest ning nende keskmine seisukord oli „hea“. Sellegipoolest oli 16 %-l varikatustest kalle ebapiisav või vale suunaga, kujutades nõnda hoonele ohtu. Varikatuse teraskonstruktsioon oli sageli roostes. Esines ka varikatuseid, mille kandevõime oli ammendunud suure lumekoormuse tõttu ja olid muutunud elanikele ohtlikuks, vt. Joonis 2.20. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Teine, varikatusega seotud suurim probleem on nende kahjustav mõju välisseintele, vt. Joonis 2.21 ja Joonis 2.22, näiteks: varikatuselt valgub või pritsib vesi seinale; varikatusel olev lumi on vastu seina (katuse liiga väike kalle); puudub varikatuse kattepleki ülespööre seinale (min. 30 cm (vt. katuselt seinale
annaabi.ee 
