Näo puudutamine: Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt. · Hinnangu andmine Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal on ta hindavas asendis. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale
ta oli suurepärane valede väljamõtleja. See, mida ta inimestele seletas, oli midagi tõe ja vale vahepealset, fantaseeris. Kuna aga oli Nipernaadil vägagi värvirikas fantaasia, sattus ta tihti huvitavatesse olukordadesse. Oskas väga hästi hetkega kehastuda kellekski, kes ta tegelikult polnud. Mees oskas niivõrd hästi kõiksugu rollidesse sisse elada, et ise jäi justkui uskuma enda sõnu. Aga nii vist ongi kõige kergem valetada, kui sa ka ise usud seda, mida räägid. Peale luiskamise oli Toomas ka väga suur romantik ning naiste võrgutaja, kuigi ta midagi kindlat, näiteks seksuaalset rahuldust neilt sugugi ei soovinud. Rääkis neile maad ja ilmad kokku, lubas kõike, mida nood õnnetud tütarlapsed tol hetkel nii väga ihkasid, pani endasse armuma ning järgmisel hetkel oli kõik vaesekeste unistused purustanud ja lihtsalt lahkunud nende elust. Mis inimestest pärast tema lahkumist sai, meest enam ei huvitanud,
Nina puudutamisel on tegemist sellega, et tegeldakse suuvarjamise analoogiaga. Psühhoanalüütiliselt tähendab see seda, et "alateadvusest tungivad esile lubamatuks peetavad mõtted; inimene tunneb vajadust mõtete varjamiseks suu sulgeda: kartes end paljastada liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelemise tunde ja seepärast puudutatakse luiskamise ajal sageli nina. End puudutades väljendatakse ka mitmesuguseid tundeid. Käte kokkusurumine annab tunnistust hirmust, rusikasse pigistatud käed hirmust. Objekti puudutamine on impulsiivne zest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine. Kehaline kontakt teistega on levinuim viis ühtekuuluvuse näitamisest, inimese julgustamisest aga ka agressiivsest väljendamisest. Puudutamise tähendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei muutu kõnekaks
Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada.
Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine see väljendab soovi kuuldut vältida . Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad
kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist. · Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. · Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. · Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. · Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. · Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel.
Seejuures on selge, et eksib lind, mitte plastikseeme. Kuhu iganes ka plastikseeme ei liigu, ei saa öelda, et ta seeläbi eksiks, sest plastikseemnel pole plaani. Küll aga on plaan igal elusorganismil. Niisiis, tuleb välja, et "eksimine on elulik", "eksitamine aga on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale. Paljud lapsevanemad teevad ranget vahet kahte liiki valetamisel: ühed on valed, mis tekivad impulsiivselt enesekaitseks;
» «Ma ei taha sinuga võdelda, sest sa ei ole inimene, sa oled tont.» «Kas mäetad veel, kuidas ma tondiks sain?» naeris Gabriel mõudalt. «Kuidas see lugu oli? Kas ma põenesin võ langesin ausas kahevõtluses sinu kä läi, nagu sa Agnes von Mönikhusenile oled üelnud?» «Kust sa seda tead?» «See on ju tontide eesõgus, et nad igasse kohta sisse pä asevad. Agnese poolt on mul sinule veel täuvõg äa tasuda osava luiskamise eest, millega sa tema aega veetsid, ja selle inetu tembutamise eest, mida sa oma armastuseks nimetasid.» «Vilets äaandja!» kisendas Ivo äisti Gabrieli kallale kippudes. «Ma tahan näa, kas sa surematu oled!» Võtlus ei kestnud kaua. Ivo lõ hirmsa hoobiga Gabrieli raudküara lõki ja tõtis hõsates kä surmahoobiks, aga selsamal silmapilgul tungis Gabrieli mõ ok ta kaelast läi ja sirutas ta surnult lume peale maha. «Jumalaga, Eestimaa Hannibal!» üises» Gabriel teda silmitsedes
annaabi.ee 
