ja jahutasid valust värisevaid jäsemeid. Koera Kaarli mõisnik tegi ise murelikult piipu ning silmitses sulast. Kui rehepapp kohale jõudis, küsis ta Jaanilt, et mida ta sõi. Ta vastas, et sõi vorsti, sinki ja 1 idamaist maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Rehepapp seletas Jaanile, et see mida ta näost sisse ajas, oli seep. Kõige haledam koht raamatus: Kõige haledam koht raamatus oli minu arvates see, kui sulane Jaan toatüdrukut Luiset seksuaalselt ära kasutas. Ta läks Luise juurde ja ütles, et nüüd nad peavad pulmad ja vedas ta teenijakambrisse. Seal kiskus tal riided seljast ja surus padja näkku. Kui asi oli korda aetud, läks ta sahvrisse ja sõi uuesti seepi. Seal jäi ta mõttesse, et mida nüüd edasi teha. Kõik ta unistused olid täitunud. Ta peksis oma peremehe läbi, vägistas Luiset ja sõi ohtralt seepi ja mõne küünla. Kõige teravmeelsem koht raamatus:
,,Salakavalus ja armastus" Näidend. Tragöödia, proosavormis. See oli samuti poliitiline ja näitas seda, et aadlikud on võimu nimel kõigeks valmis, silmakirjalikud, valelikud ja kodanlased on palju elutervema suhtumisega. Väärtustavad pere ja au. Keskne probleem on seisukohalt ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodanlase perest Luise Milleri vahel. President tahaks, et tema poeg abielluks hoopis võimukandja armukesega. Kuna poeg pole nõus, hakatakse Luiset santazeerima. Vangistatakse Luise vanemad ja sunnitakse Luiset kirjutama kirja, mis ütles, et ta pole presidendi poega kunagi armastanud ega polnud talle truu. Armuke läheb riigist minema. Lõppeb traagiliselt. Presidendi poed mürgitab Luise ja enda ning surevad. Lõpuks president saab karistatud, kuna tema käsilane reedab ta saladused. Näitas kõrgklassi vääritus ja autust. ,,Wilhelm Tell" ajalooline värssdraama. Tegevus toimub Sveitsis 13
Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raamatust lossi ajalugu uurides, kohtub Luise vaimuga (Hannes Prikk). Vaim leiab Luises palju ühist Õnnega, kellesse ta oli kunagi armunud olnud ning peale selle tunneb ta Luise juustes samuti mündi lõhna nagu see oli ka Õnnel. Vaim usaldab Luiset ja räägib talle oma loo. Teises vaatuses toodi meieni Hugo õnnetu saatus, kellest sai vaim. Hispaani päristolu inkvisiitor Hugo tuli Arensburgi, selle aja Kuressaare, et uurida kaubanduselu. Lossifoogt Godebert (Mati Talvistu) ja tema vend Venfrid (Priit Lõhmus) saadavad inkvisiitore teele takistusi. Nad käsivad Õnnel (Merilin Kirbits) Hugo eest hoolitseda. Saatuse tahtel nad armuvad. Kui lossifoogt Godebert ja tema vend Venfrid sellest
4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Millesse suri ikkagi Hannese ema? 2. Miks Taali ei öelnud Hannesele, et ta rase on ja et saab temalt lapse? 3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Arvati, et maja läks põlema ahjust või muust säärasest aga, millest ta tegelikult läks? 2.Miks Niida isa ei soovinud, et Hannes Niidaga tegemist teeks? 3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel. Ta oli haridusseltsi Kultuur esimees, osav
oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla. Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:"Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Mis veel? HINNANG Romaani lugedes saab hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes. Igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ,,täiusliku" kompoti. Arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda, kuid see on naermine iseenda üle. Kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus esile tulevad, käivad ju meie kohta. Kindlasti
õiglusest. Seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu ette. ,,Salakavalus ja armastus" poliitiline tragöödia aadlike silmakirjalikkust, valelikkust, valmisolekust kõigeks võimu nimel. kodanikud on elutervema suhtumisega - väärtustavad pere, au. Keskne probleem seisulikult ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodaniku perest Luise Miller vahel, president aga tahab , et poeg abielluks võimukandja armukesega. Poeg pole nõus. Luiset hakatakse santazeerima, vanemad vangistatakse. Ta sunnitakse kirjutama kirja, kus väidab, et pole presidendi poega kunagi armastanud ega pole olnud talle truu. Lõpuks lahkub armuke, Luise ei tunnista et oli sunnitud kirja kirjutama, presidendi poeg mürgitab Luise ja enda. President saab karistuse, käsilane reedab saladused. Näidatakse kõrgklassi moraalitust. ,,Wilhelm Tell" Sveits 13.saj peategelane osav vibukütt Wilhelm. Kujutab Sveitsi talupoegade,
Ma ei oskanud isegi aimata et see kujuneb nii naljakaks, haaravaks ning huvitavaks. Väga palju naljakaid olukordi oli Imbi ja Ärniga seotud ning loomulikult ei tohi unustada ka Jaani kellega sai kõige rohkem nalja. Mõnes kohas tuli ka vastu ebatsensuurseid väljendeid, eriti Õuna Endeliga seotud osades, kuid see ei olnud suur häiretegur. Raamat oli tõesti hea ning soovitan kõigil seda kasvõi üks kord elus läbi lugeda! Minu lemmiktsitaat: Muna Otti ja Luiset nähes pani ta tindipoti kiiresti käest, kuid Jaani sinist keelt jõudsid siiski mõlemad märgata. ,,Jätku tinti!" soovis Muna Ott lahkelt ja naeris. 6 Kasutatud kirjandus: Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" (2000; Varrak) http://www.tfg.tartu.ee/virtuaalkass/arvvoistlus/too07.htm 7
Teel nägid nad maas veedlemas asju mida oleks võinud üles võtta aga seda nad ei teinud. Aida-Oskar teeskeles poodut mitmel korral. Vanainimestel läks poodute loendus sassi ja läksid tülli, nad otsustasid tagasi kõnida ja uuesti üle lugeda, enne minekut aga sidusid lehma puu külge kinni. Kui Imbi ja Ärni olid ära läinud võttis Aida-Oska merilehma ja viis koju. Kõige haledam koht oli minu arust raamatu lõpuosa, kus sulane Jaan toatüdruk Luiset seksuaalselt ära kasutas. Jaan lasi kirikust saadud leiva kuuliga vastu Jeesust ja sai endale tohutu jõu ja väe, ning tegi kõike mida oli tahtnud teha. Peksis oma peremeha läbi, vägistas Luise ja sõi ohtralt seepi. Kõige tervameelsemad olid minu arust Õuna-Endli sõnavõtud. Nt:"Sellel mehelt tuleks küll munad pihku võtta." Õuna-Endel oli lihtsameelne ja ropu suuvärgiga mees. Ta oli läinud Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis mehelt teda segadusse ajavaid
ringi – käis ja vahtis mõisas ringi, nühkis kõrtsiukse taga oma vesist nina ning pidas aru, kas minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises tasakesi“ (lk.123). Jaanile meeldis mõisatüdruk Luise „Maigutas niisama suud ja tervitas aupaklikult Luiset, kelle suhtes ta salajas südamesopis teatud plaane pidas.“ (lk. 25). Ta oli ka viinalembeline „Sulane Jaan ärkas oma pikast unest, ajas end istuli, vahtis juhmilt ringi, saamata aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59).
oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab ja püüab teisest võimalikult parem olla. Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Romaani lugedes sain veel hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes kus igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ideaalse inimese. Mina arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda tegelaste üle, kuid see on naermine iseenda üle kuna me ise käitume ka tihtipeale niivisi
" ,,Miks kõigil ei ole nii hea nagu minul...oidu pole...sellepärast"-Sven Kivisildnik- "On see viin, küsis Margarita nõrgal häälel. Kass oli nii solvunud, et pidi äärepealt toolilt üles kargama. "Taevake, kuninganna," kähistas ta, "ma poleks eales söandanud daamile viina valada. see on puhas piiritus" -Bulgakov, "M&M" "Seis on sitt,kuid see on väetis meie tulevikule."-Lennart Meri Jaan oli pull kuju Kivirähu "rehepapist" siiras: "Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kõik tema unistused olid täitunud." Selleks, et otsustada tooli headuse üle, ei pruugi olla veel tool ise (U. Hajjam) Loodus on andnud inimesele ühe keele ja kaks kõrva selleks, et me rohkem teisi kuulaksime, kui ise räägiksime (Epiktetos) ,,Valitse oma kirgede üle - või muidu valitsevad nad sinu üle" (Epiktetos) ,,Olles lõunasöögil, pea meeles: sa kostitad kaht külalist - keha ja hinge. Selle, mis sa annad kehale, kaotad sa
pudelit viina ja sôi klaasi peale, läks môisa, vägistas Luise, sôi seepi ja jäi magama, kuna ei osanud enam midagi muud asjalikku teha. Point: eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja ôelad, kuigi leidub muidugi ka erandeid nagu Rehepapp ja kohati isegi tôelist armastust. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:"Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Mis veel? Jaan môtles, kuid ei suutnud enam ainsatki meelelahutust välja haududa."
Kõistee (Zip line) Olemas Puudub Karusell Olemas Puudub Lift Olemas Olemas Helikopteri maandumispaik Olemas Olemas Kruiisilaevade parameetrite muutuste kirjeldus ühe sajandi jooksul. Ühe aastasaja jooksul on näha, kuidas laevad on suuruselt läinud suuremaks ja laiemaks. Kui võrrelda maailma esimest laeva Victoria Luiset ja praegust kõige suurimat laeva Allure of the Seas´i, siis on näha, et laev on läinud kolm korda pikemaks ja üle nelja korra laiemaks. Suurus 18 on laeval sellepoolest tähtis, et sinna saaks paigutada võimalikult palju põnevaid atraktsioone ja kohti, sest muidu võib hakata inimestel lihtsalt laevas igav. Samas on ka tehnika niivõrd arenenud, et suuremaid laevu saab võimalikult hästi ja kergelt manööverdada ning parkida.
On kirjutanud veel: luuletusi, ballaade, näidendeid. Näidendid ,,Röövlid" näidend. Peategelane on Karl Moor, aadliku poeg. Õilis realism, näeb ülekohut. Kogub enda ümber röövlid, tahab võtta ja jagada vaestele. Mässumeel aristokraatia vastu. ,,Salakavalus ja armastus" kõrgklassist noormees Ferdinand ja muusiku tütar Luise. On välja valitud neiu, kuid ta on moraalitu (tal on ,,minevik") Ferdinand keeldub abielust, eelistab puhta hingega Luiset. Intriigide tulemusena hukkuvad mõlemad. Kirjanikud kuulusid tormi ja tungi rühmitusse. Igatsesid mässu: protest elu seiskumise vastu, võimu kuritarvitamise vastu. ,, Wilhelm Tell " Friedrich Schiller Tegevus: 13.sajandi lõpul.
annaabi.ee 
