Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüj...
5. Algul jah, sest kui isa ei ole siis ei ole naeru ka vaja. 6. Sellepärast, et ta läks oma naeru tagasi võitma. 7. Jah 8. Ta oli Timmi parim sõber. 9. Kuna parun suri ja ta pärandas oma varanduse Timmile. 10. Ta vedas kreschimiriga kihla .(Kreschimir teadis lepingust) 11. Ta sai siis olla sarmikam ja elegantsem ja naer annab talle veel meelekindlust. 12. Palmaro on margariin. 13. See rääkis printsessist kes ei saanud naerda ja luigest kes kleepus ja kui talle käed külge panna siis jäid need sinna kinni.
Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha. Kaarel kui minu sõber saab selle raha alati ka tagasi. Mõttekriipsu võib kasutada rõhtatud järellisandi esiletõstmiseks. Luigest – kaunist linnust – oli kunstnik maalinud mitu pilti. Muud – kiilud, põimud. Varsti tuleb ta – tean seda kindlasti – ja vabandab sinu ees. Mihkel esineb südilt – see on nüüd küll midagi uut – ega karda kedagi. Halvematel aegadel – loodame, et selliseid aegu üldse ei tulegi – peaksid sa tagasihoidlikumalt elama. Kas tahad, et aitan sind, või saad ise hakkama? Teadsin, mida sa soovid, ja püüdsin su soove täita. Tal on selline nägu, nagu oleks ta tonti näinud.
Esmasel vaatlusel tundusid kassi pea all olevat punased pihlakad. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on hoopis kassikrõbinatega, mille peal kassi pea toetus. Autor tundus olevat hea huumorimeelega, sest ka pildi nimeks oli pandud "Ka magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul". Peale koerade ja kasside on suudetud tabada ka käbikuningast oravast pilt ning ka valgest luigest tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda peegeldavad merepinna klaasistunuks. Pildi nimeks oli "Meri I". Pilt on fotografeeritud kaldalt. Näitusele on iseloomulik patriootsus. Nimelt on Katrin Männi, tabanud pildi Eiffeli tornis lehvivast Eesti riigilipust. Foto pealkirjaks on "Eiffeli torn. Pariisis".
kuninga ees. Rahvas on kogunenud, samuti on kohal kuningas. Tuuakse kohale Friedrichi surnukeha ning mõistetakse ta süüdi nii taevas kui ka maa peal. Rüütel paljastab, et ta on Püha Graali rüütel ja et Püha Graal andis talle väe tõe ja õiguse eest võideldes alati võitjaks jääda ja et see vägi kaob, kui ta avaldab oma nime ja päritolu saladuse ning peab viivitamatult lahkuma. Tema nimi on Lohengrin, Parsifali poeg. Kui Lohengrin sammub oma luigest juhitud laeva poole ilmub juubeldades Ortrud, kes kuulutab, et tema oli see, kes Elsa venna ära nõidus ning luigeks moondas. Tänu Lohengrini palvetele saab luigest taas Gottfried, kelle Lohengrin kuulutab viivitamatult Brabanti valitsejaks. Ortrud upub nähes, et tema kavatsused luhtusid. Taevast laskub tuvi, kes asub laeva juhtima ning Lohengrin lahkub jäädavalt. Elsa sureb kurvastusse. Kokkuvõtteks: “Lohengrin” on tõeline pärl Wagneri loomingus
Rahvad, kes usuvad lõputut majanduskasvu ja heaolu tõusu, on nagu väikesed lapsed, kes arvavad, et elu eesmärk on nii palju kommi süüa, et süda pahaks läheb. Süda ongi juba pahaks läinud! Elame ajal, kui illusioonid varem või hiljem purunevad, kui demokraatiast saab varem või hiljem oma aja ära elanud süsteem. Keegi ei tea veel, mis tuleb, sest tuleb alati see, mida keegi pole osanud oodata. -- Teie raamatust lipsab läbi kujutluspilt Viivi Luigest, kes 1991. aastal Nõukogude sõdurit taskunoaga otse silma pussitab. Kas oleksite põhimõtteliselt ka praegu mingite ideaalide kaitseks valmis vägivalda kasutama ja ennast ohtu seadma? -- Olen küll. -- Milles võiks seisneda naise ja mehe hingeline erinevus? -- Naistest ja meestest ei tea ma suurt midagi, sest kogu mu elu on kulunud iseendaks saamise peale. -- Olete öelnud, et eesti kultuur on koolmeistrite (vastandina kunstnikele) kultuur.
Järgmisel aastal võidab ta Pioneeri kirjandusvõistlusel esimese auhinna, kuid enne seda külastavad teda kodus toimetuse kolm tarka veendumaks, et luuletused ei olnud täiskasvanu saadetud. 1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming. Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985) auhinnati Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga 1976, 1977, 1983 ja 1986. Ka Tammsaare-nimeline kolhoos pärjas Viivi Luige esik-romaani oma tähelepanuga 1986. aastal ning hääbuv Eesti NSV kuulutas ta teeneliseks
,,Kaukasuse vang" 1821-1823 ,,Bahtsisarai purskkaev" 1824 ,,Mustlased" 1825 ,,Krahv Nulin" 1828-1829 ,,Poltaava" 1830 ,,Majake Kolomnas" 1832 ,,Jezerski" 1833 ,,Vaskratsanik" 28 Puskini muinasjutud 1830 ,,Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist" 1831 ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Gvidonist, ning imekaunist luigest tsaaritarist" 1833 ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ,,Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest" 1834 ,,Muinasjutt kuldkikkast" 29 Puskini draamateosed 1825 ,,Boriss Godunov" 1830 ,,Ihnus rüütel" ,,Mozart ja Salieri" ,,Kivist külaline" ,,Pidu katku ajal" 1832 ,,Näkineid" 1835 ,,Stseene rüütliajastust" 30 Puskini proosa
Luike seostati eesti folklooris tema valgele ja graatsilisele välimusele vaatamata surmaga. Usuti, et luik laulvat enne surma ning sureb varsti see, kes laulu kuuleb. Regilauludes on luik tihtipeale neiu sünonüüm46. Käesoleva usu juured võivad olla Kreeka muinasloos, kus luik laulab enne oma surma ebamaiselt kauni laulu. See tugevdas veelgi tema ühendust poeesiaga ja sidus ta surma sümboolikaga, nagu ka soome legend Toonela luigest, kelles on personifitseeritud allilma veed (Tresidder 2002: 124). Vene mütoloogias assotsieerub lind samuti naiseliku ilu ja kevadega, luik tähendab puhtust ja valgust ( 1995: 176). Kajakas on mere eraldamatu osa ja assotsieerub inimeste mentaliteedis just sellega. Hauakividel liugleb kajaka kuju tavaliselt kas laeva või merelainete kohal. Vaadates eesti folkloori, ranna- alade kajakad on läbi aegade olnud hukkunud meremeeste vaimud47. 45
Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline. Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl 1978 Maapäälsed asjad - pöördumine lihtsate asjade poole. Vanaaegsuse märkimine. 1982 Rängast rõõmust - jätkab eelmise raamatu hoiakuid. Rõhutatumalt seotud vastupanukirjanduse meeleoludega. Rahvuslik temaatika. Vastupanumotiiv. Tekib põnev põimik. Mõlemad raaamatud annavad seost Viidinguga. Luigest ei saa Viidingu matkijat, vaid liiguvad paralleelselt. 1985 Seitsmes rahukevad - Proosa katsetused. Sünteesib erinevaid asju. Lugu II ms järgsest ajast. Lugu lapsest, kes kasvab maal, pole lastekirjandus! Ositi autobiograafiline. Romaanilikud tunnused ja rõhutatud ilukirjanduslikkus. Arusaadav, et kui laps ja jube aeg, siis kuidagi läbi lapse ajajärk peegeldub. Retseptsioon on hea, varjatud retseptsiooninihe olemas. Ei saa öelda,
annaabi.ee 
