pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna
kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925
tulija oli rongiülem ise oma joomavendadega. Luiga astus sirgelt ja erksalt autolt maha ja pidas juurderutanud meestele improvisseeritud kõne, mis võeti vastu suure lõbususega ja naerurõkatustega. Mehed hurraatasid, tõstsid lõpuks Luiga toolile ja kandsid teda sellega ringi. Varustus laaditi maha, seisime rahulikult vesteldes auto juures, kui äkki nägime kampa sõdureid lähenevat, kandes pianiinot sama, mille olin leidnud oma esimesel luuresõidul. Et veenda Luigat instrumendi kõlblikkuses, otsiti kuskilt välja ka pianist, kes klaverile hääled sisse pani. Kõik hõiskasid kaasa laulda, kusjuures pianist pingutas end, et mehi üle mängida. Lõpuks mängiti ja lauldi Eesti hümni " Mu isamaa, mu õnn ja rõõm " ja klaverimuusika kaikus Pärlijõe kallaste vahel. Hümni laulmine rindel kuuvalgel ööl jättis minusse kurb lõbusa mulje. Laul tundus kuidagi toorena ja karedana, kuid ettekandes peegeldus ka teatav nauding võidurõõmsate eestlaste
konflikt kõlbaks põhjendama Hindreyde abielupoolte kaugenemist. Interjöörides istuvad tegelased sisustavad oma aega mitmesuguste jookide rüüpamise ja malemänguga. Hindrey visandatud portreed pole lõpuni välja joonistatud, kuid mõnikord võib 3 siiski avastada äratuntavaid prototüüpe, näiteks ,,Haigetes hingedes" kujutatakse hullutohtrina Juhan Luigat, kelle huvitav isiksus on inspireerinud teisigi kirjanikke. Hindrey ei armasta taluelu ning kujutab seda harva oma novellides, neis ei leidu ka muid tööelu pilte. Kuid õrnatooniliselt maalitud kohvikustseenid on meisterlikult esitatud. 1930ndate lõpul valmis Hindreyl veel allegooriline novell ,,Ja oli kunagi keegi...", mis üritab portreteerida antiikkirjanduse suurkuju Aisopost. Nähtavasti soovis Hindrey oma
aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt. Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal. Ajalugu Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. 1930 ilmus taarausuliste ajakirja Hiis esimene number, kus esitleti taarausu aluseid. 1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934
Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning selgita, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa on peajumal, kes lõi ka maailma. Vanemuine oli Taara vanim poeg, too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves kuulnud või rahva suust välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taarausk loodi 1920ndatel. Algatajaks loetakse Juhan Luigat. Taarausu liikumise ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele; selle uutele alustele viimine. Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat, mida nimetatakse Taaraks: – Taara ei ole määratav ega kujutatav – Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning aša ja druj? Ahura Mazda – Rigveeda Azura Medha. Mazda tähendab tarkust;
Tema toimetamisel arenes "Päevaleht" Eesti suurimaks ja mõjukamaks ajaleheks. Luiga lähtus seisukohast, et ajalehest ei tohi saada erakondlikku hääletoru ega ärilist ettevõtet. Luiga hoidis ajalehte väljaspool ehk ülevalpool erakondi, nagu ta ise kirjutas: "et meie rahvalik-vabameelses ja rahvuslikus vaimus tahame töötada". Mõõdukas ja kohatine alalhoidlikus ei tähendanud hoidumist ühiskonnakriitikast ega teravast probleemikäsitlusest. Luigat ja "Päevalehte" trahviti korduvalt kriitiliste artiklite eest, näiteks kubermanguvalitsuse ametnike tegevuse kohta. Luiga autoriteet enne Eesti iseseisvumist oli Tallinna volikogus arvestatav, sellele apelleeris näiteks Konstantin Päts, paludes vahendada oma märgukirju, arupärimisi ja ettepanekuid. Kuna Luiga arvates oli lugejal vaja nalja ja satiiri, asutas ta "Päevalehele" nalja- ja pilkelisa "Sarjaja" (ilmus 1912-1914).
annaabi.ee 
