ajal või isegi surnute poole pöördudes või neid ära saates. Nii koguneb lahkunu perekond tema matustele kokku ja kohale kutsutakse ka sugulased ning külaelanikud. Nooremad pereliikmed paigutatakse põlvili lahkunu kirstu ümber ja nad peavad tänama seal elavaid, kes samal ajal lahkunut taga nutavad. Surnu maetakse tavaliselt maapõue ja surnute kremeerimist ei peeta Hiinas pigem heaks tooniks Viisakus Käepigistus, Etiketi järgi peaks sotsiaalselt kõrgemal posistisoonil või lugupeetavam isik pakkuma esimesena käepigistuseks kätt, samuti peaks seda esimesena tegama vanemad naisterahvad. Käepigistuse juures pole sobiv kanda päikeseprille ega kindaid, samuti ei sobi samal ajal teist kätt taskus hoida. Kingitused - Vähemalt perekonnaringis on kingituste jagamine üpris uus komme. Traditsioon näeb hoopis ette, et kingitusi tehakse ainult kevadfestivali ajal. Ja isegi siis on selleks ainult raha. Kuid kingituste tegemine on tasapisi populaarsemaks muutumas
Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha,
kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka Konstantinoopoli piiskope hakati kutsuma patriarhideks, neil oli kõrgeim võim oma patriarhaatides. Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop). Piiskopid, kes algselt olid koguduste juhid linnades, said oma haldusesse ka ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkond jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter
aastal. Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema teod elu jooksul." Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma
Piiskopi abilised oli koguduse vanemad e. presbüterid ja diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. 4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter
66.5 meetrit, nüüdseks on ta aga veel neli meetrit madalam. Püramiid on ehitatud kahest eri värvist : alumine osa (20 meetrit) on kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis 16. Sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele ei nõustunud isa tegude ja põhimõtetega. Ta avas templid ja vabastas piinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga karmid saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm, kes oli tähtsal kohal ta elus. Tütre matuste kohta on aga kaks erinevat versiooni: Ühed arvavad, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse.
Ameerika ning Suurbritannia reeglid, kes amatöörina võistelda tohivad olid erinevad. Suurbritannias peeti töölisklassi professionaalideks, ning eliitklassi amatöörideks, kuid Ameerikas leiti, et spordiga oleks õiglane raha teenida igal ühel. Smith märkis, et kehtestatud kõrgklassi puudus viis arvamusele, et raha teenimine spordiga ei mõju atleedi väärikusele halvasti. Kuid aastate jooksul muutus Ameerika amatöörsport pigem professionaalspordiks. Leiti, et saavutussport on lugupeetavam, põnevam, kogub rohkem sponsoreid ning seda on võimalik paremini rahastada (Chu, 1989). Samas ei soovitud saada kesk ning kõrgklasside halvakspanu, mille tagajärjel muudeti spordi nimetus tagasi amatöörspordiks, mis tegelikkuses võrdus professionaalspordiga, kuna see sai rohkem heakskiitu. Amatööri mõistele jagati erinevaid versioone pidevalt ning populaarsust kogus saavutussport, jättes harrastusspordi kõrvale. 1916
Lõuna juurde kuulub ka võõrustaja toost enne sööki, pärast desserti või siis, kui magusroa juurde kuuluv vein on välja valatud, kuid magustoit veel serveerimata. Mingil juhul ei peeta kõnesid pearoa, st prae söömise ajal. Lühike toost peaks koosnema järgmistest osadest: aukülalis(t)e tervitamine napp kokkuvõte kokkutulemise põhjustest lõpetuseks parimate soovide edastamine. Toostile vastab aukülaline, külalistest kõige lugupeetavam mees, naine. Tema kõne peaks koosnema tänusõnadest osutatud au eest, vastastikuste kontaktide kasulikkuse rõhutamisest ja parimatest soovidest lõuna korraldajaile. Lauakombed Istunud söögilaua taha ükskõik mis riigis, pidage kinni lauakommetest. 26 Lauda istunud, avage kõigepealt oma salvrätik nagu põll ja asetage see põlvedele. Salvrätikuga pühkige