NOORE JALGPALLURI ÕIGE TOITUMINE Kasvav ja arenev noormängija vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva. Tuleb süüa süsivesikute rohket toitu, kuna treenigu käigus kulub organismis kõige enam süsivesikuid. Soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on supid, riis, pastad, pudrud, kartul, müslid, puu-ja köögiviljad, jogurtid ja erinevad leivatooted. Neid tooteid tuleb süüa enne treeninguid ja mänge, turniiride ajal ja peale treeninguid. Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organ...
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?
Tuhkatriinu kohtas läbi interneti ühte tundmatut poissi, kes muutus talle ajajooksul vägagi südamelähedaseks. Ta rääkis selle poisiga igapäev läbi telefoni ja interneti. Tuhkatriinu polnud koolis just kõige populaarsem. Teda ei sallitud, kuna ta oli labane ning töötas kasuema kohvikus, kus teenindas igapäevaselt oma koolikaaslasi. Koolikaaslased mõnitasid teda labaseks orjaks. Koolis oli tulekul suur halloweeni ball, kuhu oli oodatud kõik kooli õpilased. Ballil ei lugend välimus ega populaarsus, vaid riietus. Tuhkatriinu kohtas läbi interneti ühte tundmatut poissi, kes muutus talle aja jooksul vägagi südamelähedaseks. Ta rääkis selle poisiga igapäevaselt. Saabus päev kui poiss soovis tuhkatriinuga kohtuda ning kutsus ta halloweeni ballile. Tuhkatriinu kahtles küll selles, kuid lõpuks ta nõustus. Tuhkatriinu pidi ennast töölt vabaks saama nii, et kasuema sellest teada ei saaks
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega.
167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused Aavik ü asemel y; 1910 lõpetanud -nud asemel -nd (lugend); Helsingi ülikooli -tud asemel (loet, kirjutet); romaani filoloogi -tatakse, -tati jne. asemel -tetakse, -teti; ning soome -le asemel -lle kõrvalrõhulise silbi järel kolmesilbilisis keele ja sõnus (tuhandelle); kirjanduse -t asemel -nt ainsuse partitiivis, kui genetiivis liitub silp magistrina -me : ase (aseme), -asent, liige (liikme), -liigent, samust sõnust siis ka mitm
läksin kokkukägardanud inimesele appi. 5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid). Teine muutuja, mille mõju uuriti, olid inimese aktuaalsed mõtted ehk see, mille inimene parasjagu mõtleb.(ei avaldand) Kolmas muutuja oli osalejate usuline orientatsioon, mida oli eelnevalt testitud. (ei lugend) Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. London (1970) küsitles 27 kristlast, olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid
hinge ja lõigates sellepärast kõige ohtramalt loorbereid, hiljem kas kauaks või jäädavalt peab vaikima. Mis on olnud öelda, on öeldud hää menuga; ja mis hiljem enesest välja pigistetakse otsekui kohusetundest oma kirjaniku-kutse vastu, kahvub ega helestu enam. Sarnaseks meteooriks eesti kirjanduses tuleb nimetada küll kõige päält August Gailitit, kes kerkis esile Siuruga ja sai kohe loetavaks ning populaarseks. Eks lugend siis Gailitit iga kirjanduslik ja, kui kätte sai, mitte-kirjanduslik inimene! Kuidas keegi temasse suhtus, kas jaatades, või eitades, see on teine küsimus, kuid igatahes sundis ta enesega arvestama. Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust. Gailit reageeris kõige teravamalt ajajärgu apetiitidesse. Kuid kui ajajärk on möödund, tundub,
Esimene mies old oma rammuga üle kihelkonna kuulus. Ta vend pidand korra kolmepäävase sia- sõnni sabast jaanipäise ia (jäätuse) pial kinni, sie põle enne saba kääst ää soand, kui mies ise last lahti. Teine mies old veel tugevam: ta istund maha, pand jalad kõvaste vasta uksepakku ja uend kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu
Kalju Lepik (1920-1999) Neid mõlemaid pooluseid esindab Kalju Lepik päris hästi ja ilmekalt. Esimese ja mõnes mõttes eraldiseisva perioodi moodustavad "Nägu koduaknas" 1946 ja "Mängumees" 1948. Võib öelda küll, et esimene periood on mingis mõttes traditsiooniline, aga selles on mingis mõttes värskust, mis sunnib seda märkama. Traditsiooniline vähemalt kolmes mõttes: 1) ta põhi on tugevalt uusromantiline, tal on hästi palju Eesti luulet lugend 2) Lepik toetub algusest peale uuema rahvalulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära 3) Lepik on algusest peale ka isamaaline autor Algusest peale kui hakata võrdlema Lepikut ja Kangrot, siis peamine esimene eraldusjoon algusest peale on nende vahel see, et Lepik on terav ja kandiline ja kontrastne. Kangro on udu, sumu, hämu. Siin hakkavad erilist rolli mängima uuema rahvalaulu kogud, madalate teemadega mängiv
nad varssi tuksu, sõid ta ära," seletas Tiit ristipojale edasi. ,,,,Valgusel" olid küll head jutud, sest nii head ja pikad pole kellegi jutud olnd, kui olid ,,Valgusel", aga tema poolidiiga asjad olid läbi ja läbi s.... Saksad ostsid ta ära, nii et läks teine vene poole üle, ei armastand enam oma eesti rahvast. Oli küll kahju, et hea jutt jäi pooleli; kaks aastat lugesin juba, oleks ka kolmanda lugend, aga jätsin ta sinna paika. Kui sa, sunnik, eesti rahvast ei armasta, siis mina su juttu ei loe, olgu ta kas või kõige pikem ja parem ilmas. Nüüd loen ma ,,Postimeest". Tema soovitab kangesti põllumeeste ja karskuse seltsa. Karskust ma küll ei kannata, sest ma tahan ometi pühade ajalgi jänu õlut juua ja, kui ma lauakirikust tulen, siis tahan vesise südame peale oma paraja käraka võtta, ilma selleta ei või ma elada. Aga põllumeeste seltside poolt olen ma ja
lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus. Siis tõsis sale, kurvameelne türuk «huvitavalt» kahvatu näga, mis tuleb arstirohtudest ja halvast seedimisest, ja luges ette «poeemi». Kahest salmist piisab. 131 «Missouri neiu hüvastijätt Alabamaga. Alabama, ela hästi! Kuis armas mull' sa! Ent siiski nüüd pean ma sust lahkuma! Kurb, jah, kurb on sust mõeldes mu süda, mu hing ja mälestustulvas mul paisub rind! Olen rännanud läbi su metsad ja maad, olen lugend ja uidand Tallapoosa ra'al, olen kuulanud Talassee'd kohamas eel ja koidukiirt oodanud Coosa jõe veel. Ei häbene igatsust südame sees, ei punasta sellest, et silmad mul vees; kust lahkun, ei ole ju võõras see pind, ei võõraste järele õhka mu rind. Ma leidsin siit kodu, mul oli siin hea, su mägesid, orge ei näe ma niipea; ja mulda on maetud mu süda, mu tete1, Alabama, kui leiad end maha must jäet!»
annaabi.ee 
