Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia.
, Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11.Vabavärss luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Modernism on üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist
loomingust võib leida tekste, mis peegeldavad nappide vahenditega seisundeid, filosoofilisi tõdemusi, lähemat ümbrust või ka kõnelejat ennast. Looming: * "Ankruhiivaja" (1962) * "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) * "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) * "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) * "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) * "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) * "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) * "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) * "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) * "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) * "Ajapinde ajab" (1985) * "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) * "Kõrgemad kõrvad" (1985) * "Luuletused" (1999) * "Kohvikumuusikat" (2001) * "Vannituba" (2004) * "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970)
sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.[2] "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule.
1969. aastal järgneb näidend "Tuhkatriinumäng", mis on tema tuntuim draamateos. 5 1972. aastal andis Rummo justvalminud kogu "Saatja aadress" käsikirja ,,Eesti Raamatule", kuid pärast viljatuid läbirääkimisi võttis ta selle tagasi, sest sai aru, et terviklikul ja moonutamata kujul seda välja anda ei saadud. Seega levis teos omakirjastuslikult. Seejärel ilmusid Rummo sulest järjest kaks lasteraamatut: 1974. aastal "Lugemik-lugemiki" 1974. aastal "Kokku kolm juttu" Näidend "Kass! Kass! Kass!", mis lähtub Saabastega kassi muinasjutust, ilmus 1981. aastal. Luulekogu "Ajapinde ajab" ilmus 1985. aastal. 1985. aastal tuli välja valikkogu "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", mis sisaldab enamjaolt luuletusi poeedi neljast raamatust: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus" ja ,,Ajapinde ajab 1985. aastal valmis ka näidend "Kõrgemad kõrvad", mis räägib loo kuningas Midasest. 1989
Paul-Eerik Rummo on olnud Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007. aastast on ta Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimeees. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming "Ankruhiivaja" (1962)"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)"Lumevalgus...lumepimedus" (1966)"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968)"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)"Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9
Oht, ärakeelamiseks, kuid pääses lavale. Eesti kontekstis revolutsiooniline, vastuoluline teatrisündmus. Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks. Kirjutas veel draamakirjandust. ,,Taevast sajab kõikseaeg kive" (2016) draama fenomen 50 aastat hiljem. Näitemäng Kristjan Jaak Petersoni elust. Kirjutab ümber Jaan Krossi ,,Taevakivi", see sündis tellimusest. ,,Lugemik-lugemiki" (1974) 1970ndatel lastekirjanduse uuendaja. Näide eksperimentaalne suhe lastekirjanduses hakkab tööle. Olulise luuletaja ja draama autor. Olulisus tuleb välja 1960ndate kontekstis ja radikaalsem külg 1960ndate lõpust. 8. ,,Tuhkatriinumäng" ja uue draama läbimurre Eestis. Tekst on omaette kirjandusfenomen. Aluseks muinasjutt, mis on peapeale keeratud. Prints läheb õiget Tuhkatriinut otsima (elumõtte kahtlev küsitelu).
Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68. aastast valmib käsikiri "Saatja käsikiri..." 72. aastaks käsikiri valmis, pakub kirjastusse, aga see ei ilmu. Ei ilmu politiiliste luuletuste pärast. Mitteilmumine ja käsikirja levik käsikirjalises vormis üldisesse kirjandusteadusesse ja ringkondade jaoks "Saatja aadress" muutub orgaaniliseks luuleosaks, sellele viidatakse, aga seda pole olemas. Pole olemas, sest Rummo keeldub seda lõhkumast
Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see on mingil moel elu mõtte otsimise näidend, samas hakatakse seda aga tajuma väga poliitiliselt. Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik pilt kui ka poliitiline pilt, sest need käivad kokku. 1974 Lugemik-lugemiki – lastekirjandus. Rummo innustub moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. Tuleb päevakord ka mängiva lapse küsimus, kas mitte mängivas lapses ei peaks peituma tõeline loominguline alge. Ta hakkab lastele pakkuma isegi riskantset teksti – pöörased sõnamängus 1986 Ajapinde ajab – Muutused järgneva teosega tuleb selles teoses. Sellest teosest on välja jäänud kõige poliitilisem osa.
annaabi.ee 
