Erinevates elulugudes peituvad ajaloolised viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks. Kirja ei pantud mitte midagi, mis poleks kindel. See teos oleks justkui kohati olnud autori isikliku mälu peegeldus. Tekstist võis välja lugedagi, et Jean oli le Marechali kannupoiss, kes jagas temaga ühist saatust. Tekst kannab edasi ka seda, kuidas Jean pühendas kogu oma vaimse ja maise varanduse, et koguda informatsiooni oma armastatud isanda kohta. Selline siiras armastus ehk oligi selle teose loomise üheks aluseks.
epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu kasvada. Probleeme on maailmas palju, mida ei jõua kõiki üles lugedagi. Tähtsaimatele neist tuleks tähelepanu pöörata võimalikult kiiresti. Probleemide vähendamiseks on juba algust tehtud, näiteks liikide kaitseks loodud lepingud, mis on vaid hea. Kui tahetakse ära teha midagi olulisemat ja suuremat, tuleb panust suurendada.
Paratamatult on nad meie ühiskonna kõige potetsiaalsemad asotsiaalid, kes elavad oma enese kehas lõksus. Eks rumal pea ole ihu nuhtluseks ja sellest pääsemiseks on vaid loojakarja minek. Võib-olla on meie järelpõlved selle võrra targemad ja õpivad oma esiisade vigadest. Võib arvata, et kauges tulevikus on meie sisemised müürid rohkem lagunenud ja inimesed julgevad aina enam tegeleda ennast kõitvate huvidega. Mõni sada aastat tagasi ei osanud enamus inimesi lugedagi, mis näitab meie jõudsat kasvu paremuse suunas. Selle eeldusega võib püstitada hüpoteesi, et lähitulevikus, kus inimesed on inteligentsemad ja julgemad, leidub vähem inimesi, kes on oma enese vangid.
Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada. Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja. Õnnetuseks olid nad oma välimuselt väga inetud. Koos teel olles ütles üks järsku naerdes teisele, et mõni võõras vastutulija ei oskaks arvatagi, et ta suurepärane maalikunstnik on. Teine vastas talle, et teda nähes ei arvaks keegi, et ta lugedagi oskab. See lugu näitab, et inimest ei tohiks hinnata tema välimuse järgi, sest koleda koore all võib peidus olla andekas inimene. Üks seitsmenda päeva novell räägib naisest, kes petab oma meest. Mees tuleb, aga üks päev varem koju ja naine on sunnitud oma armukese vaati peitma. Mehele räägib ta, et tahab vaadi maha müüa ja ostja on seal sees, et see üle vaadata. Mees jääb loomulikult uskuma. See
Kuid talle ei olnud antud ka eriti mõistust ning seda arvasid ka paljud külainimesed. Peale selle oli ta veel ka väga laisk Jaan tahtis koguaeg oli tähelepanu keskpunktiks ning selle jaoks oli ta valmis tegema kõike. Nooremas eas hüppas ta näiteks aknast alla ning vanemad olid nii traumeeritud, et koliti äärelinna väiksesse majakesse. Ta oli käinud ka koolis kuid, nii hinded kui ka tahe olid nõrgad. Koolis õppis ta niipalju, et oskas vaevalt lugedagi veel vähem vigadeta kirjutada. Kord rannas päevitades, nägi Jaan mehi kes olid hädas paadi maale saamisel ning sealt sai ta inspiratsiooni, et miks ei võiks laevaga saada sõita nii maal ,vees kui ka meres. Ning selle aparaadi valmistamise võttis ta endale kinnisideeks. Oma hiilgavast plaanist rääkis ta oma sõpradele, seda muidugi viinaklaasi taga. Vesipruul mängis päeviti härrasmeest. Olles rahul oma luuletuseteega otsustas ta oma luuletust sisse pühitseda
keelele omaseid hääli tegema. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega nn „titekeeles“ – ilmekamalt, venitades, aeglasemalt. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on beebil lihtsam sõnu ja häälikud eristada. Esimesed sõnad muutuvad lauseteks Kui laps nimetab korduvalt ühte ja sama asja mingi kindla häälikukombinatsiooniga, võime seda lugedagi tema esimeseks sõnaks. 1,5 aasta vanuselt hakkab laps ütlema esimesi sõnu. Mõnel puhul juhtub see ka juba varasemas eas. Laps mõistab juba rohkem, kui ta räägib ja hakkab jäljendama loomahääli. Esimesed sõnad ei ole kohe kindlasti täpsed – nt „aitäh“ asendub sõnaga „täh“ ja „koer“ sõnaga „aua“. Selleks, et sõnavara rikastada, ei ole vaja pikkade lausega ja järjepidevalt rääkida
nende kulul nalja, et nad neid uskuma jäid. Seega esines filmis riigi korrakaitse eiramist. Seaduse rikkumist esines ka näiteks siis kui Driss töötukassast raha välja pettis, tahtmata ise tööd teha. Hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioon esines filmis läbi Drissi ja Philippe'i vestluste kunsti ja muusika osas. Ühtlasi eeldati, et noormees ei ole oma tausta tõttu korralikult haritud ning ühes stseenis tehti ka nalja, kas ta üldse lugedagi oskab. Suurel mahul esines filmis ka majanduse institutsiooni. Drissi ja Philippe'i maailmad olid majanduslikust aspektist täiesti erinevad. Kui Driss elas koos oma uure perega 11 vaesuses ning pidi aeg-ajalt ka tänavatel magama, siis Philippe'il selliseid probleeme ei olnud ning ta elas täielikus külluses ja sai endale finantsiliselt kõike lubada. Nende kahe maailma erinevus toodi välja siis kui Driss sai vanema mehe juures endale oma
Loomi ei kasutata mitte ainult toidulaul, vaid ka riietustes, meditsiiniteaduses, meelelahutuses ja ka kosmeetikas ning kodukeemia tootmisel. Mida kõike katsetatakse ja testitakse loomade peal. Meelelahutuste all on mõeldud eelkõige tsirkusi, kus loomi piinatakse, lüüakse ja veel palju muud, sest ükski loom ei tee seda iseenesest, mida loomad tsirkuses teevad. Neid põhjuseid, miks inimesed hakkavad loomakaitse põhjustel on veel ja veel, ning neid kõiki ei suuda ette lugedagi (Aavik jt, 2015; Watson, 1944). Teiseks on keskkondlikud põhjused. Aavik (2015) toob välja, et farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt, mis aitab omakorda kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskonnareostust, põhjustab liikide hävimist ja raiskab ressursse. Planeedil Maa ei ole 7 kahjuks piisavalt vaba maad, et toita kasvavat populatsiooni looma kasvatamisega ja sellega me raiskame väärtuslikku maad
annaabi.ee 
