pöialt pidama, vrd (jemandem) den Daumen halten (või drücken); silma torkama, vrd in die Augen stechen. Eesti keel 6 Palju ühesuguseid fraseologisme on eri rahvad võtnud kõigile tuntud ühest ja samast raamatust – piiblist. Näiteks pärinevad sealt eesti fraseologismid (millestki) oma käsi puhtaks pesema, küünalt vaka all hoidma. Teine ühisläte on olnud antiikkultuur. Vana-Roomast oleme näiteks saanud Luculluse pidusöögi või lukullusliku söömingu ‘külluslik sööming’, Damoklese mõõga ‘pidev hädaoht’, kuldse kesktee, valge varese ‘keegi teistest erinev’. Nagu muudki sõnavara lisandub keelde fraseologisme ka tänapäeval. Nende keeles kodunemine võtab siiski rohkem aega kui näiteks uute esemete nimetuste keeldetulek. Uusi fraseologisme on nt siililegi selge (vn и ежику понятно) ja nupp nokib (vn голова клюет).
· 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid · Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater · Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid II Rooma Keisririigi aegsed ehitised · Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma · Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks · 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval) · Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
Kampaanias suur ärevus. Relvastatud linnaelanikud seisid päeval ja öösi valves väravais ja bastionidel. Pompeji, mille müürid olid maha lõhutud, ei julgenud vastu panna gladiaatoreile, kes palju kordi käisid linnas toidumoona varumas; elanike suureks üllatuseks käitusid nad seal nagu kõige distsiplineerituimad sõdurid. Rooma vastu oli ülestõusnud peaaegu kogu Hispaania. Tribuun Clodius Glaber, Luculluse saatel, varustas kolm tuhat meest, et gladiaatorite vastu minna. Gladiaatorite vägi oli vahepeal aga kahekordistunud. Spartacusel oli range distsipliin ning tänu sellele ta oli võitnud hulga poolehoidjaid. Ta tahtis sõjaväes moodustada Rooma lahingurivi. Ümbruskonnas ringi uurides tuli välja, et ta peab uue lahenduse leidma rünnaku jaoks. Pärast mõtlemist, tuli Spartacusele idee ehitada redel ja sellega mööda kaljuserva alla ronida. Kui redeli
Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid ka lahingukohale Enomaiose väed. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on ratsanik Gaius Rufus Ralla ja tuli konsul Marcus Terentius Varro Luculluse poolt. Ta tegi ettepaneku vabastada rooma vangid lunaraha eest. Spartacus tahtis lunarahaks saada suurt kogust häid relvi kahekümne päeva pärast. Spartacus teadis, et saadik oli tulnud vale nime all ja oli tegelikult konsul ise. Ta ütles, et kui ta pole relvi saanud kahekümne päeva pärast, lööb ta kõik vangid risti, nagu seda tehti vangi kukkunud gladiaatoritega. Spartacus oli maganud umbes kaks tungi, kui teda äratas kuum suudlus huultele. See
· Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv · Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid · 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid XIV Rooma ehitusmälestised · Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma · Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks · 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval)
Termin villa tähendas seejuures midagi muud kui praeguses keelekasutuses suvila. Hiljem öeldi villa rustica, et talumajapidamist eristada linnavillast e villa urbana'st; nimest hoolimata ei tähendanud see tavalist linnamaja või -suvilat, vaid peaaegu midagi sellist, mida me nimetaksime paleeks, härrastemajaks või luksusvillaks. Tõelist linnasuvilat, eeslinnas asuvat suvilat nimetati jälle villa suburbana' ks (Aiakunst... 1999). KEISER NERO JA LUCULLUSE PARGID. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Keiser Nero lasi peale suurt tulekahju Rooma linnas rajada suure pargi (ca 40 ha) 65. a. Suur tiik asus seal, kus praegu on Colosseumi varemed, ehitused parki laiali pillutatud, aasade ja puudesalude keskel. Seal oli ka nii mets- kui koduloomi. Loomad ja linnud olid tähtsad muidugi ka kulinaaria seisukohast. Luculluse villa juures Baiae's olid suured kalatiigid nii mageda kui mereveega
õunamoosi ja koogi, mille ta oli valmistanud mandlite ja meega. Isand Coquenard. kortsutas kulme, sest ta nägi liiga palju toite; Porthos hammustas huulde, sest ta nägi, et ei olnud midagi süüa. Ta vaatas, kas vaagen ubadega on veel kohal, kuid vaagen ubadega oli juba kadunud. «Päris pidusöök!» hüüatas isand Coquenard end toolil liigutades. «Tõeline pidusöök, epulae epularum, 5 Lucullus lõunastab Luculluse juures.» Porthos vaatas pudelit, mis oli ta lähedal, ja lootis, et saab veinist, leivast ja juustust kõhu täis. Kuid veini ei olnud, pudel oli tühi. Härra ja proua Coquenard ei näinud seda aga märkavat. «Hästi,» ütles endamisi Porthos, «ma olen vähemasti hoiatatud.» Ta limpsis keelega lusikatäit moosi ning ta hambad jäid kinni proua Coquenard'i kleepuvasse taignasse. «Nüüd on siis ohver toodud,» ütles ta endamisi. «Oh! 361
annaabi.ee 
