Kui nad ta lõpuks mehe leiavad avaldavad nad talle sügavat lugupidamist. Sagnarelle saab aru et mehed soovivad temalt hagu osta, kuid kui Valere ja Lucas näevad et nn tohter ei saa nende soovist palgata meest oma peremehe tütrele arstiks asuvad nad teda vemmeldama, kuni lõpuks Sagnarelle tunnistab et on arst. Seejärel viivad Lucas ja Valere Sagnarelle oma peremehe juurde. Jacqueline kes on haige tütarlapse Lucinde amm püüab ikka veel meestele selgeks teha et tüdruk pole haige vaid tüdrukul on vaja õiget mees. Selle jutu peale käsivad mehed naisel vait jääda ja peremees seletab tohtrile et tema tütart on tabanud väga imelik haigus ja mees palub tohtrit et ta tema lapse terveks teeks. Tohter lubab peremehele et püüab tema last aidata ning seejärel soovib ta last näha kui nad jõuavad haige lapseni hakkab arst kohe igasuguseid tobedaid diagnoose lapsele määrama
ajaviitekirj. Kindlate tema kinnistas ka zanrireeglitega. Tekib gooti lineaarse narratiivi) klisee. Sõna romantiline hakkas AUTORID: tähendama midagi Jena koolkond: uuenduslikku A.-W. Schlegel Fr. Schlegel: AUTORID: . ,,Lucinde" Laurence Sterne (1713- . ,,Kriitilised fragmendid" 1768)- ennekõike . ,,Fragmendid sentimentalist!: Novalis: ,,Tristram Shandy" . ,,Heinrich von Rousseau (1712-1778): Oftendingen" . ,,Arutlus teadusest ja . ,,Hümnid ööle" kaunitest kunstidest" . ,,Hingelaulud" . ,,Arutlus inimeste Ludwig Tieck:
Tieck lõpetas nii, et laskis Novalise plaani kohaselt H.v.O-l jõuda valgustatud monarhi õukonda. Esimese romaani juures on ka tegemist sihipäratu ringi rändlemisega(!), kus tähtsamad on kõrvalepõiked, kui lõppsihtkoht. Siin tuleb sisse samuti unenäolisus(!), mille on sisse kirjutanud Ludwig Tieck. Kokkuvõtteks nende kahe romaani kohta -> ühte kindlat laadi romantiline romaan ongi rännuromaan. Teist laadi romantilised romaanid on näiteks: Schlegeli „Lucinde“ – armastuslugu naiskunstnikust. de Staëli „Delphine“ ja „Corinne“ – tegemist naisega, kes tahab olla vaba ja võitleb enda kui kunstniku eest, see on ka erootiline romaan. George Sandi „Consuelo“ – ka romaan 19. sajandi naiskunstnikust – lauljannast. Hölderlini „Hyperion“ – seisab eraldi, sellelaadseid rohkem pole. Teemaks on vabadusvõitlus, inimese vabadus ja tunnete vabadus.
5 vaatust Tegelased: Proloogis: Kuulsus La Glorie; sopran Tarkus La Sagesse; sopran Tragöödias Armida Armide, paganlik võlutar; sopran Phönicie Phénice ja Sidonie Sidonie, Armida usaldusalused kaaslannad; mõlemad sopranid Idraote Hidraot , võlur, Damaskuse kuningas, Armida onu; bass Ristirüütlid Gottfried (Godefroy) kaaskonnas: Rinaldo Renaud; tenor või kontratenor Ubaldo Ubalde; bass Aronte Aronte; bass Artemidor Artemidore; tenor Taani rüüel Le Chevalier Danois; tenor Lucinde Lucinde, Ubaldo armastatu; sopran Melissa Melisse, Taani rüütli armastatu; sopran Viha La Haine; tenor õnnelik armastaja Un Amant Fortune; kontratenor või tenor Kangelaslik lamburneid Une Bergere Heroique; sopran Najaad Une Najade, kr. nümf, kes elas allikates, tiikides, järvedes; sopran Koor S,A(mees- ja nais-),T,B Orkestrikoosseis (Philippe Herreweghe tõlgendus): 7 viiulit, 8 vioolat, 5 tellot, 2 flti, 2 plokkflti, 4 oboed, 4 fagotti. Lkpillid.
Unenägu, sihipäratu ränd. Sentimentalism, tundeelu. Lüüriline kujutamisviis. Saksa romantism jõudis meieni läbi lüürika. Franz Sternbaldi rännuteed. Jälle pole sihipärane, vaid ringi rändamine. Tähtsamad on kõrvalepõiked, satutakse igale poole. Raami sisse on paigutatud teisi narratiive. Tuleb sisse ka unenäolisust. Selle kirjutas sisse Ludvig Thick Rännuromaan esindavad kaks eelnevat. Friedrich Schlegel on kirjutanud romantilise romaani ,,Lucinde". See on romaan naiskunstnikust. Tal on armastatu, palju juttu loominguvabadusest. August Wilhelm tõi need ideed romantsimist temani. De Stail kirjutanud kaks olulist romaani ,,Dephne", ,,Corin" George Sand ,,Gonzuelo", ,,Krahvinna von Rudol.." Gonzuelon erakordse andega lauljanna ning lõpuks leiab elu ja armastuse jne. (,,Hyperion" räägitakse vabaduses. H on vabadusvõitlejate juht. Vabadusvõitlevad, rakenduvad inimese filosoofilised hoiakud.)
Kirjanduse juhtivaks zanriks on romaan, see annab tooni kogu kaasaegsele poeesiale, peab seda väga tähtsaks. Romantilised romaanid jäid latentseteks teosteks, mis otse endale järglasi ei tekitanud, aga mis kaudselt või otse osalesid sajandi lõpul osalevates sünteesides - sünnib kokku 20. sajandi romaan. 18. saj prevalveeris oma põhitüübilt üks romaan, nn Bildungsromaan. Romantikud ei tegele sellesinase maailmaga, vaid kõrgema maailmaga. 1799. aastal ilmunud pikem jutustus "Lucinde". Nii nagu romantikute romaanides ikka on kompositsioon katkendlik - tähtis, et siin luuakse naiskunstniku prototüüp, ühtlasi ka looduslaps, kellel ei ole ametlikust moraalist aimu. 1801. aastal osa Jena ringi liikmetest oli surnud ja ülejäänute vaates läksid lahku. Schlegel lahks Jenast, lahkus Pariisi. Hakkas tegelema sanskriti ja india kirjandusega - üks Euroopa esimesi sanskritolooge. Kirjutab mõningaid draamasid. Avaldab õige mitu teost just sanskritoloogia valdkonnas
suunitlusega. Kunstiteosed ei ole kunagi valmis, nad on avatud ja pidevas arenemises progressiivsus. Tekstid ei saanudki valmis, neil oli nii suur teoreetiline konseptsioon taga, et suudeti valmis kirjutada väheseid. Hakkas tekkima fragmente niiviisi. Ei ole lõpetatud tööd. Tegevuskäigud jäid lõpetamata, ei tea mis kangelasest edasi saab. Soov sinna kõike sisse pakkida oli väga suur. · Progressiivse universaalpoeesia näide Schlegel ,,Lucinde" · Romantiline iroonia kunsti võte, mis seisneb selles, et kunstiteos ise reflekteerib oma kompositisioonipõhimõtete üle selle teose sees. Esineb teatud tüüpi katkestusi. Kui on loodud üks illusioon, mingi kangelase maailm, elu, käigud. Äkki tuleb lõige ja autori arutlus selle üle, kas autor laseb kangelasel edasi elada või mitte. Mis siis saaks tegelasest. Arutletakse kunstiteose sees. Autor on nagu jumalik käsi, mis sekkub