Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: üksikult ja madala puuna ainult Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, pärna ja jalakaga, mõnikord ka sanglepa ja arukasega. Välimus ja kohastumused Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline ja rõmeline. Lehed on sõrmjalt viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte teravate hammastega. Lehe pikkus ja laius on kuni 15 cm. Lehed on erkrohelised. Leheroots on pikk ja peenike, roosakaskollane
..6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist
CG või G. Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh analoogsed gleistunud paepealsetega paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT sõnajala b. rähksed gleimullad Gk erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO-CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG- CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks. 1
Veereziim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh - analoogsed gleistunud paepealsetega - paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT - sõnajala b. rähksed gleimullad Gk - erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO- CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG-CG(G).
Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. H=0,5...3 (4) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 32 Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist
Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on
vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. · Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel. Eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku kahjulikest mikroobidest ja tuberkuloosipisikutest. 12. Mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo) ja keerdmänd (Pinus contorta) Pinus mugo subsp. mugo - Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses. Kõrgus 0,5...3 (4) m. · Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3...6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. · Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. · Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad,
Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast
annaabi.ee 
