Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule . Muna on valmis , algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis tsementeerivad mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu-e mamillaarkiht siis käsn- e. Spongiooskiht (mood. 2/3 munakoorepaksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid, transporditakse verega.Lõpuks lisatakse pigmendid. 5.Tupp/ klooak 7-8 cm, alla 1 minuti. Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega.
Järsküleminek. Sööda tolmavus, riknevus, tera suurus. võõras ümbrus. Sobimatu pidamine tihe paigutus. Vale mikrokliima. Puudulikventilatsioon. Noored kukked. · munajuha on torujas elund mis koosneb 5 erinevast osast. 1. lehter- peatub 20-30 min, toimub väljastaumine. 2. Valguosa- moodustus muna valge 3 tundi. 3. Kitsus- moodustavad koore aluse kesta 1 tund. 4. Emaks- mootustub lubikoor- 20-24 tundi. 5. Tupp- lubikoor kattub õhukese kuivanud limast kilega. · munasarjas on muna rakke 900-3500. Vältimattud stressid. · seotud profülaktiliste abinõude teostamisega. vaksineerimine. Prakeerimine. Desinfitseerimine. · stressi seisundit saab vähendada, suurendades söödas energia ja vitamiini sisaldus. Lihajõudluse näitajad. · eluslinnud. kehamass. Kasvukiirus. Söödaväärindus. Tapaküpsus
1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja tundi vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu- e mamillaarkiht, siis käsn- e spongiooskiht (moodustab 2/3 munakoore paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca
muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu- e mamillaarkiht, siis käsn- e spongiooskiht (moodustab 2/3 munakoore paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca transporditakse vere kaudu)
Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid:Valge rebu Koorekest Koor Kutiikula Kanamuna ehitus Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikkus, Muna viibimise Funktsioon alaosa cm aeg Lehter 8–9 15–20 minutit Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. emakas 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu- e mamillaarkiht, siis käsn- e spongiooskiht (moodustab 2/3 munakoore paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca transporditakse vere kaudu)
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht
Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulatsioon umbes pool tundi pärast munemist. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse, seal toimub ka viljastumine. Seejärel valguosas (3h) moodustub munavalge (albumiin). Kitsuses (1h) tekivad muna kiudkestad, emakas (20h) tekib munavalge- ja lubikoor. Tupest liigub muna kloaaki ja saab koorepigmentatsiooni. Munaproduktsiooni mõjutavad faktorid Munatoodangut mõjutavad tegurid võib jagada kahte suurde rühma: geneetilised ja väliskeskkonnast tingitud. Kanade munatoodangut mõjutavatest geneetilistest teguritest on tähtsaim kana vanemate, eeskätt isapoolsete eellaste munatoodangu päritavus. Munatoodangupäritavuse on genotüüpi kodeerinud paljud pärilikud tegurid: * suguküpsus * stabiilne munemisintensiivsus; *
on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit
kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed
annaabi.ee 
