Louis XIV Louis XIV (1638-1715) hakkas valitsema aastal 1643, kui ta isa Louis XIII suri. Ta sai Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta
Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad
Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Kuningavõim muutus enneolematult
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu
Laipu ja varemeid oli olnud juba küllalt alates 1560ndaist aastaist oli Prantsusmaa olnud pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu
Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all
Kõik kommentaarid