Meisterdetektiiv Blomkvist Kalle on väike poiss, kes tahab saada detektiiviks. Kalles äratab suurt huvi Eva-Lotta juures puhkusel oleva onu Einari käitumine. Onu Einarit jälgides leiab Kalle lossivaremete keldrist kalliskivid ja peidab need ära. Tagasi lossivaremete keldrisse minnes leiavad lapsed onu Einari kinniseotult Sinna ilmuvad ka Einari sõbrad. Nad pigistavad Kallelt kalliskivide asukoha välja ja panevad lapsed keldrisse kinni. Kuid lapsed leiavad trepi, mis viib keldrist välja. Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure
Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal . Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba hobused võtnud ja sõiduks valmis ütles Moona Liisa et käib kähku kodus ära ja võtab neile pikniku korvi kaasa , nii ta läks ja oligi varsti tagasi . Ja siis nad läksidgi . Nad jõutsid välja Lossivaremete juurde ja pidasid seal väikese pikniku. Lossivaremete juurst oli näha ka kaugelt paistvat kiriku torni .Kui nad olid juba poolele teel kodu poole hakkas vihma sadama ja nad läksid esimesse maha jäätud hoonesse mis leitsid . Kui nad seal olid rääkisid nad igasugustest asjadest . Hakkas juba pimedaks minema aga vihm ikka järgi ei jäänud ja otsustasid sinna ööseks jääda . Moona Liisa kartis küll aga nad jäid ikkagi sinna.
3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13. sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild. Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud
Seda näitab väga kitsaste ja madalate ühenduskäikude esineminesaalide vahel, mis kindlasti ei ole vee uuristatud, vaid kaevatud. Suur koopaava ja kohe selle taga kolme saali esinemine viib mõttele, kas mitte Helme pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja
ja ta sai endale seal ka oma toa. Öösel ärkas Kalle üles ja märkas einari ja nägi, et Onu Einar lahkus öösel akna kaudu oma toast, Kalle otsustas talle järgneda, kuid kaotab ta silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua ja Kalle otsustas lossivaremetesse minna. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Ta oli päris kindel, et onu Einar oli käinud öösel varemetes. Kalle oli just ära minemas ja ta leidis lossivaremete trepilt ilusa väikese pärli. Järgmine öö pani kalle endale äratuse, et minna ja võtta onu Einarilt sõrmejälg. Ta ronis mööda tuletõrje redelit Einari tuppa ja hiilis vaikselt tema juurde, ning võttis sõrmejälje. Kui Kalle toast hakkas vaikselt ära minema ajas ta lillepoti ümber ja jäi vahele, kuid päästis end sellise välja mõeldud lausega: “Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?”
linnus muutub varemeiks.1710.a.alistub loss vastupanuta Vene kindralile,puhkeb ka linnas katkuepideemia ja linn jääb inimtühjaks. Linnas on alla 100 elaniku. 1715.a. külastab lossi imperaator Peeter I, tema käsul muudetakse vallikindlused kasutamiskõlbmatuks. Ning nüüd kaotab Haapsalu loss lõplikult oma sõjalise tähtsuse.Linnuse varemeid hakati 19.sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 19.sajandist kuni 70. aastateni kestis lossivaremete lagunemine ilmastikutoimel ja inimesed lammutasid ka teda kogu aeg. 1886 algas kiriku restaureerimine.1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus. 1940 suleti kirik.1971.a. Hakati teda uuesti restaureerima ja avati juba 1990.a kus siis peeti esimene jumalateenistus. Lossivaremeid aga kasutati seltskondade pildistamisel ja park muutus kõikide armastatud puhkepaigaks. VALGE DAAMI LEGEND
mõõga kaotamise kohta. Turism: · Jõgevamaa kutsub avastama looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi. Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline, ulatudes Põltsamaalt risti läbi Vooremaa maalilise Peipsi järveni välja. · Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete, muljetavaldavate lossivaremete, veini, roosideilu ja suviste vabaõhuüritustega. · Vooremaa on looduse ilu kõige mitmekesisemates vormides - maastik nagu lapitekk. · Tootsi lugude mail Palamusel on äratundmisrõõmu nii suurel kui väikesel. · Külmalinnas Jõgeval on "Jõuluvana kodu". · Elistvere loomapargis on looduslähedastes tingimustes võimalus tutvuda kodumaiste metsloomade ja -lindudega. · Peipsiäär võlub omanäolisusega, kus omamoodi kombed ja tavad.
vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.Näide: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. 15. Inglise maastikupark Eestis *, näited Inglise maastikupark oli vabakujulise plaaniga territoorium, kus metsatukad ja karjamaalapid kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg 16. Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki * Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele
omistatakse medal edukalt lõppenud kassivastase võitluse eest. 10 4.2. Naksitrallid. Teine raamat Naksitrallilugude teine raamat arendab ökotasakaalu teemat edasi. Naksitrallid, värsked auraha kavalerid, satuvad oma rännakul Kingpoole lapsepõlveradadele. Harakas varastab Kingpoole rinnast helkiva auraha ja lendab sellega mäe otsast paistvate lossivaremete juurde, kus kasvava männi otsas on linnu pesa. Naksitrallid suunduvad auraha ära tooma, kuid varemetes avanev pilt on õõvastav paik on koduks tervele rotikarjale! Naksitrallidel läheb korda pääseda puu otsa, kuhu nad aga rottide kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse kirja kogu sinna aegade jooksul kokkukantud vara. Ühtäkki aga rotid lahkuvad varemetest ning sõbrad pääsevad puu otsast alla
linna arengus. Selgus, et enamus ettevõtteid on valmis panustama või juba panustavad sellele, et linn areneks. (Viljandi turidmivaldkonna uuring 2012) Turismi eelised ja puudused Viljandis Põhiliseks eeliseks Viljandis turismi edendamiseks on rahvarohked üritused, mis meelitavad ligi tuhandeid erinevaid turiste üle Euroopa. Samuti on eeliseks Viljandi linna asumine Viljandi järve lähedal ning Sakala kõrgustikul. Lisada võib veel ka ajaloolise väärtusega lossivaremete olemasolu. Paljude suurlinnadest tulnud turistide jaoks võib eeliseks lugeda ka rahulikku linna-ja maakeskkonda, kus on neil võimalik eemale saada linnamürast. Viljandi suureks eeliseks on veel paljude rabade, metsade ja looduskaunite paikade olemasolu. Rolli mängib ka paljud sihtkoha kultuuri edasikandmise võimalused. Viljandis on ka mõningaid puudusi turismivaldkonnas. Suureks puuduseks on tegevusvähesus lastele
annaabi.ee 
