looduslähedaste erakute individualistlikku mässu ühiskonna vastu. Knut Hamsuni "Victoria" räägib suurest armastusest ja siin raamatus on mitmeid kohti, kus kirjeldatakse armastust väga pikalt ja erinevalt (574) Kesksed tegelased Victoria ja Johannes, kes aina üritab enda armastust tema vastu tõestada. Johannes ja Victoria on tundnud üksteist lapsest saati, aga nad on pärit erinevatest perekondadest. Victoria on rikas ja ilus lossipreili. Johannes on möldri poeg ja ta tunneb loodust väga hästi. Mõisahoonet kutsuvad kõik teoses Lossiks. Johannen armastas Victoriat juba noorena piiritult. Victoria on temast huvitatud, aga ei saanud täpselt öelda, kui sügav on tema kiindumus. Tema perekonna jõukus hakkab langema ja Victorial tuleb teha soodne valik, kellele mehele minna. Aga Johannesele see ei saa head tähendada. Lõpuks Johannes läheb linna kooli ja on kaua aega ära. Aga tema armastus Victoria vastu
liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes
väljendas rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast
suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti. Möödus jälle umbes 5 aastat. Lodijärve lossis toimus paljude suursuguste külaliste osavõtul uhke jahipidu. Külaliste hulka kuulus ka noorhärra Kuuno von Rainthal, kelle süda lossipreili Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud, kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame sunnil, isa vahele ei sega. Sellel ajal korraldasid reeglina vanemad oma laste abielusid ja noortel polnud tavaliselt midagi võimalik teha.
väljendas autor rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis
Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis ,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on hädas arusaamatute ülesannetega, novellis ,,Häbi" uitab riietatud inimeste seas alasti ringi. Mõnikord elavad tegelased kaksikelu vastandlikes rollides: ,,Krahvitari" Johanna on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist
täielikule rahutundmusele maad andis. Neiu sammus edasi, sinnapoole, kus jahe metsviinapuu-lehestik puhkamisele kutsus. Kuid siin kadus ta julgus, ta jäi kohkunult seisma. Keegi noormees istus seal punutud pingil laua 53 ääres, toetas kõrget otsaesist peopesasse ja luges kirjutatud raamatut, mis ta ees lahti seisis. Emiilia kerge karjatuse peale tõstis meesterahvas pead ja kaks lahket, mõtterikast silma vaatasid tulijale vastu. «Lossipreili!» «Jaanus!» Noormees kargas püsti. Kohmetus, mis tema näost paistis, andis neiule julguse tagasi ja pani ta koguni naeratama. «Anna andeks, Jaanus,» ütles ta vanale sõbrale teretamiseks kätt vastu sirutades, «mina sattusin jahil 'hoopis kogemata siia. Me pole viiel aastal teineteist näinud, mõtle -- viiel aastal! Sul on nii võõras nägu . . . Miks sa enam lossi ei tulnud?» Selle peale ei mõistnud Jaanus mingisugust vastust anda. Neiu sai aru, et ta uisapäisa
annaabi.ee 
